Kriisid (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Kriisid ja sõjad pärast II maailmasõda

LÄHIS-IDA KRIIS BERLIINI BLOKAAD KOREA SÕDA UNGARI ÜLESTÕUS SUESSI KANAL (1948) (1948-49) (1950-53) (1956) (1956) 1948- loodi Palestiinasse Põhjused: 1)NSVL tahtis Põhjused: 1)Korea rahvas Põhjused: 1)erinevus Probleem: Egiptus tahtis Iisraeli riik. Põhjused: Lääne-Berliini oma oli lõhenenud 1948. kaheks Lääne-Eur. ja Ida-Eur. kanalit oma valdusesse, 1)juudid olid II ms-s valdusesse 2)Lääne riigid ­ kommunismi- (Hiina arengus (Austria eeskuju) kuna see kuulus Inglise- rängalt kannatanud (USA) kavandasid Sksm. mõjul) ja läänemeelseks 2)VLO baaside rajamine Prantsusm. aktsionäridele. 2)juutidel õnnestus lääneosas rahareformi ja 2)Põhja-K. alustas sõd

Ajalugu

3

doc

Külm sõda

Külm sõda (1945-48 ­ lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi ­ kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie ­ sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb

Ajalugu

7

rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. KÜLMA SÕJA KRIISID 1.BERLIINI KRIISID I Berliini Blokaad · 1948-49 · Põhjus: Lääne-Berliini rahareform NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast ära · Külma sõja väjendused selles kriisis: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis (ideoloogiline erinevus). Vaenutsevad osapooled polnud omavahel otseseses sõjategevuses. Väljendasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus.

Ajalugu

12

docx

Külm-sõda

seista. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) - rajati 1955. aastal. NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSV Liit on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Euroopa Söe- ja Teraseühendus – kapitalistlike riikide majanduslik organisatsioon, mis asutati 1952 Saksamaa ja Prantsusmaa poolt, liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Euroopa Liidu eelkäija. 1950ndate kriisid (Korea sõda, Ungari kriis, Suessi kriis) Korea sõda (1950-1953) osalesid Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Hiina, NL, USA. Sõja põhjuseks oli Põhja-Korea liidri soov vallutada Lõuna-Korea. Tulemusena oli Korea jagatud 2 riigiks: kommunistlik Põhja-Korea ja kapitalistlik Lõuna-Korea. Ungari kriis (1956) – osalesid Ungari, NL, Poola. Põhjus: meeleavaldus Poola toetuseks, taheti vabaneda Moskva ülemvõimu alt. Tulemus: NL viis VLO väed Ungarisse sisse,

Ajalugu

10

docx

Külma sõja kriisid

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Osalejad: NSVL ja Lääne-Saksamaa. Põhjus: Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform, mis ei meeldinud NSVLe. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aas

Ajalugu

3

pdf

Külma sõja kriiside põhjalik tabel

Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriisi käik Tulemused Berliini blokaad 1948­1949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses NSVL sulges kõik maismaa NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, okupatsioonitsoonis ­ teed, mis ühendasid Lääne- arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis ­ Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr.) läbi okupatsioonitsoone Lääne- haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult viidud rahareform, mida Berliin sai välismaailmaga (läänes ­ Saksa Liitvabariik ja idas ­ Saksa

Ajalugu

7

doc

Aeg pärast II maailmasõda

1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,No

Ajalugu

19

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides.  Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52):  See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht.  See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise)

Ajalugu

Kommentaarid (1)