Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse referaat "konkurents" (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Majanduse referaat-konkurents #1 Majanduse referaat-konkurents #2 Majanduse referaat-konkurents #3 Majanduse referaat-konkurents #4 Majanduse referaat-konkurents #5 Majanduse referaat-konkurents #6 Majanduse referaat-konkurents #7 Majanduse referaat-konkurents #8 Majanduse referaat-konkurents #9 Majanduse referaat-konkurents #10 Majanduse referaat-konkurents #11 Majanduse referaat-konkurents #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor osakrliiber Õppematerjali autor
Sisukord
Turustruktuur 1
Täiskonkurents 1
Mittetäielik konkurents 3
Konkurentsipoliitika 6
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Majanduses toimuv konkurents on turuosaliste püüdlemine ühise eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Iga ettevõtte eesmärk on teenida kasumit ja täpsem konkureerimis viis sõltub turustruktuurist.
Kuna ressursse napib võistlevad majanduses osalejad nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada ja kasutada. Samuti võistlevad ettevõtted klientide pärast, püüdes juhinduda tarbija vajadustest ning kohandades oma toodete ja teenuste hindasid. Nad konkureerivad ka võimaluse pärast osta ressursse võimalikult madala hinnaga. Ettevõtetevahelist võistlemist nimetatakse turukonkurentsiks. Turukonkurents toimib põhiliselt ressursiturgudel ja tooteturgudel.
Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik „võistlus“ turukonkurentsina, mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik.
Kaasaegsed majandused on turumajandused. Turul kohtuvad hüvistepakkujad ehk müüjad ja nõudjad ehk ostjad. Müüjate eesmärgiks on müüa oma kaupa maha hinnaga, mis tagaks võimalikult suure kasumi. Ostja eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt. Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. On võimalik, et turul tegutseb vaid üks ettevõte, või et turg on jaotunud paljude pisikeste ettevõtete vahel. urustruktuur

Kasum on ettevõtte peamine eesmärk. Ettevõtted püüavad hoida oma kulud piisavalt madalad, et saavutada võimalikult suurem kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kuid ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinna tasemes, vaid ka oma toodete omadus reklaamides. Ühed keskenduvad erilistele teenustele teised toovad turule paremaid materjale ja tootmismeetodeid, mis muudavad nende toodete kvaliteedi konkurendi omast paremaks. Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad- selle määrabki ära turustruktuur.
Turustruktuuri jagavad majadusteadlased tavaliselt kahte kategooriasse:
1. Hinnavõtja-tüüpi ettevõtlus: Hinnavõtjad on ettevõtted kes ei oma turul sellist mõjuvõimu, et mõjutada keskmist turuhinda. Hinnavõtja lepib turul kujunenud hinnaga ning otsustab kulude põhjal, kas ja kui palju sellise hinnaga hüvist toota. Sellisel juhul on tegemist täiskonkurentsi turuga.
2. Hinnakujundaja-tüüpi ettevõtlus: Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu mõjutamaks keskmist hinda. Sellisel juhul on tegemist mittetäieliku konkurentsi turuga.
Täiskonkurents
Turumajanduses leiavad nõudlus ja pakkumine parima lahenduse, kui selle osalised toimetavad täiskonkurentsi tingimustes valitsuse sekkumata. Täiskonkurentsi turustruktuuri iseloomustavad järgmised tingimused:
Turul on palju müüjaid ja ostjaid- ettevõtted toodavad sarnast kaupa ning pakkuvad oma tooteid turule, kus kõik firmad on hõivanud vaid tühise osa. Sellisel turul ei saa ükski isik või ettevõte turgu mõjutada. Turul kujuneb hind, mis näitab kõigile osalistele nõudluse ja pakkumise vahekorda.
Sarnased tooted või teenused- Kõik hüvised mis on toodud turule on täpselt samade omadustega. Tarbijad ei tee vahet firmade toodetel ning pakutava hüvise hind on peamine, otsustamaks soovi üle hüvist omandada.
Täielik informatsioon- Müüjad ja ostjad teavad kõike vajalikku antud hüvise ja selle hinna kohta.
Vaba, piiranguta juurdepääs turule- ostjad ja müüjad saavad igal ajal ja vähese või olematu kuluga turule tulla või sealt lahkuda.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
pdf

Konkurents ja turustruktuur

Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides

Majandus
thumbnail
18
pdf

Majanduse alused: Firmateooria, Tootmine ja kulud, Kasumi maksimeerimine

hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata

Majanduse alused
thumbnail
4
doc

Konkurents

säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik. Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks ­ hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda). Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele: Palju müüjaid ja ostjaid-palju erinevaid ettevõtteid tootab ühesugust toodet ning igaüks neist varustab kaubaga vaid turu imeväikest osa. Ükski üksikisik või ettevõte ei suuda turgu mõjutada. Samad tooted või teenused-kõikide tootjate tooted on täpselt identsed. Täielik informatsioon-müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta.

Majandus
thumbnail
2
doc

Kuidas ettevõtted konkureerivad

Kuidas ettevõtted konkureerivad XI peatükk · Kuidas turumajanduses töötavad konkurents ja koostöö käsikäes? · Miks mõned ettevõtted on hinnakujundajad ja teised hinnavõtjad? · Kuidas mõjutavad erinevad turustruktuurid ­ täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol ettevõtete omavahelist konkurentsi? · Kuidas on turundus seotud informatsiooni maksumuse ja vahetamisega? · Miks on turundus üks ärikonkurentsi meetod? Täiskonkurents Täiskonkurentsi puhul on müüjaid palju ja neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Monopolistlik Monopolistlik konkurents iseloomustab turgu, kus on konkurents palju müüjaid, kelle tooted on küll sarnased, kuid

Majandus
thumbnail
24
docx

Konkurents ettevõtluses

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3 Millist infot on vaja teada konkurentidest?....

Konkurents
thumbnail
16
docx

TURG JA KONKURENTSILIIGID

Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2

Mikro ja makroökonoomika
thumbnail
2
doc

Konkurents ja selle vormid

Selleks võib olla suur kaubavalik, kiire või hea teenindus, kliendile sobiv tööaeg, konkurentidest parem garantii, madalam hind vms. Valida võib ainult sellise konkurentsieelise, mida suudetakse alati pakkuda. Konkurentsieelis on põhjuseks, miks vähemalt osa tarbijaid eelistab antud ettevõtte toodet konkureerivatele toodetele. Hinnal on tootjaid ja tarbijaid suunav roll. Võimalus saada kasumit, motiveerib tootjaid valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Tootjate, müüjate konkurents aga surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja võimalikult säästlikult kasutada ressursse Konkurentsi olemuse määrab ära: · müüjate arv turul; · müüjate pakutava hüvise (toote/teenuse) omapära; · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; · müüjate võime mõjutada hinda. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad kasumit. Tootjad, kelle kulud

Majandus
thumbnail
64
docx

Majandusteooria alused kontrolltöö vastused

(pole varusid) 3) ettevõte kui ühtne üksus (lahkarvamused ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja) 4) ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht) 5) ettevõte käitub ratsionaalselt – lõppeesmärgiks maksimaalse kasumi teenimine (mitte heategevus või turupositsioon vms); börsiettevõtte puhul aktsia väärtuse tõstmine. 6) turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias. Majapidamised nõuavad tooteid ja teenuseid, ettevõtete ülesandeks on neid pakkuda. Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks. sisend→väljund Tootmiseks vajatakse tootmistegureid, firmateooria lihtsustatud mudelis jagame need kaheks – kapital (K - capital) ja tööjõud (L - labor).

Majandusteaduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun