..................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu.................................................................................................8 Konsultandi kasutamisest ............................................................................................
Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide tootjatele allhanke pakkumisele. Tuleb hakata kujundama oma nägu ning olema ise eriline ja ihaldusväärne – seda teadliku ja professionaalse turundusega. Tihti samastatakse
o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu („inimfaktori“ asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga. Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks. o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus,
o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. · Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu (,,inimfaktori" asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga. · Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks. o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus,
o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. · Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu (,,inimfaktori" asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga. · Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks. o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus,
1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta. Nad oletasid, et lojaalsuse tekkepõhjusi peaks olema võimalik selgitada psühholoogiliste teguritega. 1978 aastal avaldasid Jacoby ja Chestnut töö ,,Brand loyalty: Measurement and Management". See töö kujunes vundamendiks, millele on rajatud suur osa arusaamu tarbijate markide eelistustest, nende vahel otsustamisest ja ostu sooritamisest. Oluline osa margitruuduse teoreetilisest alusest lähtub katsetest modelleerida tarbijakäitumise põhialuseid kuidas tarbijad hindavad alternatiive ja võtavad vastu ostuotsuseid. Howard ja Sheth töötasid selle protsessi seletamiseks välja ulatuslikke meetodeid
Personalijuhti ettevõttes palgal ei ole, sest ettevõte on veel kasvufaasis ning ei oma piisavalt kontoriruume, et mahutada sinna personalijuht. Me ei näe vajadust palgata nii väiksesse ettevõttesse personalijuhti, sest meil ei oleks temale pakkuda aastaringselt tööd. Kui vajadus tekib, kasutame personali otsimise teenuseid. Ettevõttes tegeleb personalijuhtimisega ettevõtte tegevjuht ja müügijuhid nii Eestis kui Skandinaavias. 2. Personali värbamine ja valik Bestrent OÜ töö spetsiifika eeldab erinevatel hooaegadel erinevaid spetsialiste. Bestrendi OÜ värbamisprotsessis kasutatakse peamiselt sihtotsingut. Peamiselt värbamis kohaks on meie enda töötajad, kes soovitavad meid oma sõpradele ja tuttavatele. See on osutunud kõige tõhusamaks viisiks värbamises. Me värbame tööle ainult soovitaja või soovituskirja alusel. Tegemist on hooajalise tööga, siis tihtilugu juhtub nii, et peame mõnest töötajast loobuma, aga
7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS......................................................................................................................60 10. SOTSIAALNE TURUNDUS.........................................................................................62 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 TURUNDUSE MÕISTE JA AJALUGU „Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu.“ (P. Kotler) „Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.“ Turundusel on kaks mõõdet: strateegiline turundus – analüüsile orienteeritud protsess (tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, konkurentide analüüs);
Kõik kommentaarid