GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Vene-gruusia sõda

B.KLASS Vene-Gruusia sõda referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................lk2 Refereering nr1 ,,Vene-Gruusia sõda: mis tegelikult juhtus".................................lk3 Refereering nr2 ,,Ojuland: Eesti toetab Gruusiat"..................................................lk4 Refereering nr3 ,,Presindent Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO Liikmelisusprogrammiga"........................................................................................lk5 Kokkuvõtte...............................................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................lk7 Artikkel nr1 ,,Vene-Gruusia sõda augustis 2008: mis tegelikult juhtus" .................lk 8

Ühiskonnaõpetus

9

doc

Uurimustöö: Vene-Gruusia sõda

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteadused Uurimustöö Vene - Gruusia sõda Juhendaja: Rein Toomla Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus 3 Konflikti taust ja sõjalised sammud 4-5 Venemaa peamised eesmärgid 6 Eesti panus 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus 2008

Rahvusvahelised suhted

2

doc

Ühiskond, rahvusvaheline suhtlemine (organisatsioonid)

aastal Põhja- Atlangi lepinguga (Washingtoni leping). NATO liikmeid on 28, Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal Eesmärgiks on tagada (eelkõige liikmesriikide) inimestele turvalisus ja vabadus. NATO soovib kriise ja probleeme lahendada diplomaatilisel teel, kui see ei õnnestu, on NATO-l olemas väed sõjaliseks sekkumiseks. NATO sõjalise jõu moodustavad liikmesriikide sõjaväed. Washingtoni lepingu artikkel 5 järgi võetakse kallaletungi ühe NATO liikme vastu kui kallaletungi kogu liidu vastu. Hetkel on NATO üksused rahu valvamas Afganistanis, Iraagis, Kosovos ning Somaalia lähedastes vetes võitlemas merepiraatluse vastu. NATO pakub abi ka Aafrika Liidule lahendamaks Aafrika siseseid kriise. NATO püüab tegeleda ka küberturvalisusega(nt rajati Tallinna NATO küberkaitse kompetentsikeskus) NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär, kelleks on Anders Fogh Rasmussen.

Ühiskonnaõpetus

60

pptx

Rahvusvahelised organisatsioonid

• Eesti liitus 17.09.1991. • Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. • Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste alased konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides. • Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. a- st • Prioriteetsed Eesti sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia. • Katastroofiabi: alates 2000. a-st osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõstan) • Kagu-Aasia tsunami ja maavärina ohvrite abistamine Pakistanis (2005)  NATO • NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis Põhja-Atlandi lepingu alusel • Peakorter: Brüssel • NATOt juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen • NATO liikmeid kokku 28 riiki. Asutajaliikmeid NATO riigid 12: Belgia,

Ühiskond

94

doc

Euroopa Liidu naabruspoliitika

EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted

Poliitika

1

docx

Gruusia Sõda

Gruusia Sõda Augustis 2008 pidas Venemaa Gruusia vastu kolme sõda korraga: rünnati sõjaliselt, küberruumis ja meediaga. Tänaseni on päris raske saada informatsiooni, mis ühel või teisel kontkreetsel ajahetkel 2008. Aastal tegelikult juhtus. Kui otsida Gruusiat tabanud sõja põhjuseid, siis selleks võib minna tagasi Gruusia ajalukku: Gruusia riigi kujunemisloo, seal sajandeid möllanud etniliste konfliktide, Stalini rahvuspoliitika, Gruusia poolt taasiseseisvumise järel tehtud vigade juurde ja Venemaa soovi juurde kukutada maad läände orienteeriv Saakasvili valitsus. See kõik ei tee olematuks fakti, et kuni käesoleva aasta kevadeni oli Abhaasia ja Lõuna-Osseetia näol tegemist ,,külmutatud konfliktidega", mille aktuaalseks muutumist ei peetud vähemalt Läänes eriti reaalseks. Kuidas see ikkagi võimalik on, kuidas alga tänaseks kogu maailma sootuks uude olukorda seadnud Venemaa rünnak Gruusia vastu.

Sõjandus

4

rtf

EL ja NATO

Euroopa liit. II maailmasõja ajal said aru, et kui erinevaid riike siduda, kõige targem on siduda majandusega ja selliste majandusharudega mis on strateegilised. Euroopas leiti, Saksa ja Prantsusmaa vahel seoti, söe ja terasevedu, selle kaudu oleks ka turvalisus tagatud. 1950 loodi, 51 6 riiki loovad söe ja teraseühenduse. Kõike korraga ei saa, kõik riigid on erinevad ja sõjapurustused alles andsid ennast tunda. esites 57 kirjutati alla rooma lepinule, aastal 2007 tehti euroopa liidu tippkohtumine. Euroopa aaotimi ühendus ja majandus ühendus loodi Rooma lepinguga. 1967 euroopa ühendused, erinevad insitutsioonid ühinevad, loodi e parlament, nõukogu ja komisjon. 89ndal aastal jõuti nii kaugele, et euroopa liidu lepingu vajadus on suur, 1992 Maastrichi lepinguga loodi Euroopa Liit, 12 liikmesriikide parlamendis ratifitseeriti ELi asjad. 2002 võetakse vastu euroopa raha ja mündid. 2003 rahaliit, 2004 10 riiki liituvad eesti kaasaarvatud. kuidas saada liikmeks

Diplomaatia

12

docx

Võrdlev välispoliitika - Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa

tulemusena tekkis tugeva parlamendiga riik, kus suur osa parlamendi koosseisust 60% aastatel 46-47 kuulus komparteile ja (sotsialistidel) ehk puhas vasakpoolne. Pärast tuli võimule vasakpoolsus, mis viis Pr. aktsiad ameerika ja usa silmis madalale. PR võeti arvestavaks alles potsdami kokkusaamisel teiste suurriikidel poolt. 1949 Pr. osaleb NATO loomisel, aga roll teisejärguline. Euroopa armee peamine mõte oli tagada olukord, kui sm jõuna kaardina ei ole - prantslaste poolt promotod euroopa armee, mis tähendab euroopa armeed ilma saksamaata, et tagada kontroll SM üle. 1954 - Pr sõjaline lüüasaamine kagu-aasias. pärast 2. ms taastati Pr. volitused seal, kuid vietnamlased korraldasid neile seal sõjalise katastroofi. kagu-aasia sõda lõpetati läbirääkimistega pariisis, toimus nelja suurriigi konverents. See sõda, mida ameeriklased 1964 alustasid vietnamis, see ka lõpetati Pariisis. Prantslased lõpetasid oma sõja ja ka ameeriklaste rahukõned peeti Pariisis.

Võrdlev välispoliitika

Meedia

Kommentaarid (0)