Jäälõhkujad
Jäälõhkuja ülesanded ning
omadused
• Teistele laevadele tee rajamine
jääs ning laevade puksiirimine
• Tugev kere ja võimsad mootorid
• Võimsamad jäämurdjad võivad
murda kuni 4 m paksusesse
jäässe kanali
• Vastu jääd sõites laev tõuseb
ning purustab selle raskusega
Esimesed jäälõhkujad
• Nüüdisaja tüüpi jäämurdja ehitas
esimesena 1864. aastal Vene tööstur
Mikhail Britnev sõiduks Kroonlinna ja
Oranienbaumi vahel.
• Selle nimi oli Pilot ja võimsus 0,04 MW.
Esimesed jäälõhkujad
• Esimene arktiline jäämurdja oli
Jermak ning loodi Stepan
Makarovi poolt 1899. aastal
Inglismaal
• Põhidisain oli võetud Pilotilt
• Kasutuses oli 1899-1911
20. sajand
• 1940dest aastatest hakati kasutama
diisel -elektri mootoreid
• Laevakere kahe kordne
• Laevad jagatakse klassidesse, põhinedes
jää paksusele, mida on võimalik katki
teha
• Modernsetel jäälõhkujatel on sõukruvid
nii ees kui taga, veeballast, augud allpool
veepiiri, millest lastakse välja õhumulle
ning kasutavad asimuutkäiturit.
USA
• 1941. aastal hakkas USA
tootma Wind klass
jäälõhkujaid, mis olid laiad ,
lühikesed ning ümara põhjaga
• Sellised omadused olid
standardiks kui 1990
• Suutsid lõhkuda kuni 4 m
paksust jääd
• Kokku toodetud 8 laeva
• Keskmine pikkus 82 m
• Omasid ka relvastust
Venemaa
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid