100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
G .
Õppematerjali autor
enda maja – malelauamustriga fassaad, pehmed, aga vertikaalsed jooned, Wiener Secessiongebäude (Sezessioni Hall)– gorgode maskid fassaadi friisil Josef Hoffmann- Stoclet villa Brüsselis –sopistused, huvitava kujuga põhiplaan, valge marmor, nurkades kuldne/pronksjas metallijoon, neli Heraklese figuuri hoiavad kerajat motiivi, kolm vertikaalset triipu . Viini juugendi käekiri.Otto Wagner – Viini arhitekt ja urbanist. maalitud fassaadid kaetud keraamilise plaadiga, maski ja kolme triibu motiivid, arhitektuur seotud tarbekunstiga –kahemõõtmelised taimornamendid näide: Hoiukassa Viinis- asjalikkus, realism; alumiiniumneetidega kinnitatud õhukesed marmorplaadid, klaaspõrand, juugendlik kaar.MAALILINE e DEKORATIIVNE JUUGEND – ART NOUVEAU - Belgia, Brüssel Värvid sidrunkollane, laimiroheline, purpur. Pika varre otsas ja lopaska õiega lilled
van de Velde projekteeritud teatrimaja mudel.Liidu tegevuse tulemusena sündinud tähtsamaid töid on Hellerau aedlinn Presdani lähedal, mis avati 1911. aastal. Arhitektideks Paul-Schultze Mannburg ja Heirich Tessenow. Tuntud liikmed: P. Behrov, J. Hoffmann, W. Gropius, B. Taut, H. Vander, H. Tessenov, Mies Van der Rohe. Bauhaus on 19191933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal. Kooli asutas Weimari linnas arhitekt Walter Gropius. Bauhausi koolihooned Weimaris ja Dessaus kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Bauhausis loodi ja õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid nende ühendavaks jõuks oli arhitektuur. Järgiti põhimõtet, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonist), seega esindas Bauhaus funktsionalistlikku mõtlemisviisi kunstis ja keskkonnakujundamises. 4
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku
Palgatöö tuli. Pärnu postimees, venestumine. VABRIKUASULAD - tööstus hakkas jõudsalt kasvama, tekkisid tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa). Aleksandr Dimitrijev: Vene-Balti laevaehitustehase kompleks 1912-17 - kolmnurksed klaasist osad, sisaldas ka elamuid. Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad MÕISAD - 19. saj lõpul ehitati, siis oli mõisate kõrgaeg, mõisasüsteem toimis, uus tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid. Konstantin Wilcken: Vasalemma mõis 1895 kindlusarhitektuur ning jällegi gooti mõjutustega. SELTSIMAJAD - Aktiivne karskus liikumine, tuletõrje-ja päästekomiteed, lauluseltsid,
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad
paraadtreppe, seinad kaunistati orvanditega, kasut tahvelpaneele, peegleid, mahedad toonid. Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurved, prantsuse aknad,peeglid Amalienburgi pargi paviljon: Rundale lossi valge saal: 7. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuuri: Claude-Nicolas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja mõned näited. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seniapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid. Royal Saltworks: poolkaare kujuline, keskel peadirektori maja lõigatud plaatidega sammastega
ARHITEKTUURITEOORIA KASUTUS Arhitektuuripraktika ilma teooriata on nagu pimeduses kobamine, kuid arhitektuuriteooria ilma praktikata on tühipaljas sõna. Postulaadid arhitektuuriteooria mõistmiseks: • arheoloogia: Palladio, Winckelmann, Piranesi • arhitektuuriajalugu • kunstiteooriad: näiteks „De Stijl“ koolkond 20. sajandi alguses • ideoloogiad: Louis XIV, Napoleon, Saksa „Werkbund“, Hitler, Stalin, Mussolini jne. NB! Sõjad ja ideoloogiad • arhitektuuriteooria ja arhitekti loome: näiteks Louis Kahni ja John Lobelli: Between Silence and Light: Architecture in the Spirit of Louis I. Kahn, 2008. Metodoloogilised lähtekohad arhitektuuriteooriatele: • nn. Frankfurdi koolkonna ühiskonna analüüsist lähtuv kriitiline sotsioloogiline teooria (Georg Lukacs, Walter Benjamin, Theodor Adorno, Peter Bürger, Jürgen Habermas, Arnold Hauser, Frederick Jameson jt); • strukturalism (Ferdinand de Saussure’ist lähtuv, muuhulgas ka Praha koolkond,
muudetud inimfiguurid, lihtsad, kuid dramaatilised poosid ja ilmed) Funktsionalism - Tekkis vajadusest pärast sõda elukeskkonda uueks luua. Oli määratud rahvamassidele. Sõjajärgse vaesuse tõttu tundus loomulik asendada juugendlik ornamentika süsteemsuse ja korraga. Funktsionalism toetus tihti geomeetrilistele vormidele, saades inspiratsiooni sõjaeelsest kubismist. "Bauhaus" üritas näidata progressi, seal õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid ühendav telg oli arhitektuur. Arvati, et skulptuur ja maal peavad olema elemendid arhitektuurilises tervikus. Loomingu eesmärk oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm pidi lähtuma nende funktsioonist. Soositi isikupäratust, täpsust, selgust ja lihtsust. Natside tegevus lõpetas "Bauhausi" töö, kuid pärast II MS levis funktsionalism üle kogu maailma. Arhitektuur: Walter Gropius (Bauhausi asutaja) Ludwig Mies van der Rohe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid