Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda........................................................................................
Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L. Gotheini "History of Garden Design"" (1st ed. 1913 saksa k., 1928 ingl. k), mille on 2000. aastal kaasajastanud ©Tom Turner ning mis on kättesaadav ka internetis: http://www.gardenvisit.com/got/index.htm Eesti keeles on ilmunud veel kaks ülevaatlikku vihikut: Aiakunst läbi aegade I osa (1999) ning II osa (2004), mis sobivad suurepäraselt sissejuhatuseks ja esimesteks käsiraamatuteks maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest-
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.
Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad, telegraaf-infokommunikatsioon) ja teiseks tööstus mis meelitas töökohtadega linna ja kolmandaks infotehnoloogia, mis aitas ehitada linna kiiremini ja kõrgemale. Vajati paremat linna, palju inimesi = palju probleeme. Kuidas tekitada linn kus inimesed oleks vähem haigemad - kanalisatsioonide kasutuselevõtt (maa alune). Pariis oli hästi teljeline, siis Viin oli nagu ringtee (hooned olid pigem hõljuvad, polnud ühist
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev,
Kõik kommentaarid