Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ......................................................................
Facebooki missioon on anda inimestele võimalus jagada ning muuta maailma avatumaks ja rohkem ühendumaks. Inimesed kasutavad Facebooki igapäevaselt, et suhelda sõprade ja perekonnaga, olla kursis maailmas toimuvaga ning jagada ja väljendada enda jaoks olulist. Kuna suurem osa inimestest, sealhulgas potentsiaalsetest klientidest, on Facebookis, ei ole turundajatel võimalik seda sotsiaalmeedia kanalit ignoreerida. Käesolev referaat on struktueeritud kaheks peatükiks. Esimene peatükk hõlmab ülevaadet sotsiaalmeedia olemusest ja rakendamisest turunduskanalina ning seejärel tutvustatakse sotsiaalmeediavõrgustikku Facebook. Teine peatükk annab ülevaate võimalustest, kuidas kasutada Facebooki turunduskanalina. 2 1. SOTSIAALMEEDIA OLEMUS JA RAKENDAMINE TURUNDUSKANALINA 1.1. Sotsiaalmeedia olemus
koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. E-turundus on turundus elektroonilise side võrkudes/turundus meetmete rakendamine infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. 2. Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? 1) IT-spetsialistid ja turundusspetsialistid on isiksusetüübilt küllalt sarnased 2) Nad elavad erinevas maailmas, neil on erinevad väärtused, teadmised, erinevad töömeetodid.
KOOL Õppekava nimetus Eesnimi Perenimi Nakkusturundus Referaat Juhendaja Koht 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.NAKKUSTURUNDUSE OLEMUS.......................................................................................4 2.MEEDIUMID.................................
AINE E-TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2 Olulised murdepunktid Interneti arengus turunduskanaliks ..................................
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Inter
ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid Computing 2) SAS In-D
Sisuliselt juhib organisatsiooni OÜ EHTE juhataja – kooli omanik. Vormiliselt on määratud rektori kohusetäitja, kes siiski saab juhised omanikult ega ole volitatud otsustama paljude kiirete küsimuste üle. Rektori töökohustuseks on kõige muu seas ka personalitöö (värbamisprotsessid ja palgaküsimused) ning personalitöö dokumenteerimine on juhiabi ülesandeks. Rektori otseses alluvuses on raamatupidamine, kohvik, täiendkoolituste osakond, turundus ja õppeosakond. Õppeosakonda juhib õppeprorektor. Õppetegevust koordineerivad erialajuhid. Pedagoogiline personal koosneb nii täistööajaga õppejõududest, kui lepingulistest töötajatest. Töö organiseerimisel rakendatakse erinevaid töövorme.Töösuhete, -aja ja -koha osas ollakse paindlikud. Ettevõtte põhiprotsessid on üldjoontes läbi mõeldud, kuid palju funktsioone on katmata. Struktuuris toimuvad pidevalt muudatused, mis häirivad mitmete protsesside tööd.
Kõik kommentaarid