Võidurelvastumine ja desarmeerimine
Võidurelvastumine – vastase ületrumpamine erinevate
relvaliikide loomises
Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus
kogu külma sõja perioodil
Kartes sõjalises mõttes oma
vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat.
USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude
aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka
esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi
relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke,
reaktiivlennukeid, allveelaevu jne
Võimalikuks sõjaks
valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine.
1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon , kuhu
kuulusid Suurbritannia , Prantsusmaa, Belgia, Holland , Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
256 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kiti999
Õppematerjali autor
Marshalli plaan: Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis see oli? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks see loodi? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Kes sellega liitusid? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Mos
Pingelõdvenduseks nim 1960nd lõpp kuni 1970ndad. *Uus Idapoliitika- saab alguse, kui loobutakse Halsteini doktriinist. Idalepingud(SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). _ 1971.a. USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja NAV Liit leppisid kokku Lääne-Berliini staatuse osas- Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid SLV-l on õigus esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaaühendus SLV ja Lääne- Berliini vahel.) L-Saksamaa tunnustab Oderneisse joont. 1970 idaleping. 1972L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piiriküsimus uuesti üle. Sõlmitakse trantspordilepind L-B
propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. · Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. · Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine · Põhivormid: 1) võidurelvastumine. See puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust (USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NSV Liidul tavarelvades)
külm sõda-ajajärk rahvusvahelistes suhetes,mida isel üliriikide ideoloogiline,poliitiline ja maj vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välispoliitikat,võiv
NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Võidurelvastumine Külma sõja üks vorm oli võidurelvastumine , mille raames USA ja NSV Liit üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata. Seoses uute ja hävitavamate relvade leiutamisega arenes ka teadus. Sõjapidamist taheti viia ka kosmosesse (kaugmaaraketid), mistõttu võidurelvastumise raames arenes ka kosmoseteadus. USA oli esimene, kes leiutas tuumapommi, viis inimese kuule ja esimese inimese avakosmosesse. NSV Liitud õnnestus aga viie esimene tehisobjekt kosmosesse ja samuti ka inimese
NSV Liit on valmis sõjaliseks konfliktiks läänega · Stalinile olidi sõja vältimiseks ulatuslikke järeleandmisi tegema · 1947 kuulutati USA-s välja Trumani doktriin ja Marshalli plaan · 1948. Juuni algab I Berliini blokaad Stalini poolne katse vallutada Lääne- Berliin · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks · Algab võidurelvastumine · USA ja NSV Liit üritavad saada poliitilist ülekaalu Euroopas ja Kolmanda Maailma riikides · 1949. aprillis luuakse NATO · 1952. Loodi Euroopa söe- ja teraseühendus majanduslik koostöö organistsioon, millest sai eelkäia EL-e · 1949. Jaanuar loob NSV Liit Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN-i · 1955. Aastal kui NATO liikmeks saab ka Saksamaa seob N.Liit oma satelliit
USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks. Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme: · ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947.
NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas. USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök. kaasnes USA maine langus maailmas. NSV Liidu mõju suurenes arengumaades, kus ebastabiilse majanduse tõttu valiti nõukogude majandusliku ja sõjalise abi nimel sotsialistlik orientatsiooni. 2.18. Pingelõdvendus: (Vt.õpik lk.87-90) Külm sõda (pidevad kriisid, sõjalised konfliktid, võidurelvastumine jne.) vaheldusid aeg-ajalt teatavate rahunemisperioodidega, mida on hakatud nimetama ka pingelõdvenduseks. Üks pikem selline periood saabus ka 1960 / 1970 vahetusel. Sellele on iseloomuliku järgmised jooned: Paranesid teatud määral kahe Saksamaa suhted. See oli seotud sotsiaaldemokraatide pääsemisega valitsusse (W.Brandt sai SLV kantsleriks). SLV vasaktsentristlik valitsus leidis paremini kontakti kommunistliku SDV-ga ning see viis diplomaatiliste suhete loomiseni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid