Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgud (0)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Biokeemia   
V A L G U D 
 

Valgud   ( proteiinid )  on  kõige  keerukama  ehitusega  ained  organismis  koosnedes  ühest  või 
mitmest  polüpeptiidahelast  (makromolekulaarsed  orgaanilised  ühendid);   elusaine   tähtsamad 
koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid.  
Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. 
Valgud  on  eluslooduse  tingimatuks  komponendiks.  Kogu  eluslooduse  ammendamatu 
mitmekesisus  tuleneb valkude mitmekesisusest. 
 
 
Valkude sisaldus ja  jaotumine  organismis: 
Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. 
Kudede (organite)  valgusisaldus  on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: 
põrn,  kopsud  
82-84 %  
lihased 
79-81 % 
neerud  
69-71 % 
süda, nahk, maks 
56-63% 
närvikude 
44-51 % 
luud , hambad 
18-24 % 
rasvkude  
13-15 % 
vereplasma                                                                   7,5 %                      (s.o.66-87 g / l) 
 
Kudede  valgusisaldus  ei  kõigu  suurtes  piirides.  Suuremad  kõikumised  on   patoloogia  
näitajaks. Kudede/organite valgusisaldus muutub organismi individuaalse arengu jooksul. 
 
V a l k u d e    ü l d t u n n u s e d 
l .   Valgud koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja sellest tuleneb nende 
duaalsus  ning mitmekesisus. 
 
A m i n o h a p e – valgu ehituslik üksus 
aminokarboksüülhaped,  aminorühma  (-NH2)  ja  karboksüülrühma  (-COOH)  sisaldavad 
orgaanilised  happed,   kristalsed ,  värvuseta,  vees  lahustuvad   amfoteersed   ained.  Looduses 
leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60.  
Valkudes leidub 20 aminohapet. 
Selle  järgi,  kas  organism  suudab  aminohapet  ise  sünteesida  või  mitte,  jaotatakse 
aminohapped   asendatavateks  ja  asendamatuteks  (  essentsiaalseteks).  Inimorganismi 
jaoks
  on  asendamatuid   aminohappeid   8.  Asendamatuid  aminohappeid  peab 
inimorganism  saama toiduga.  
Asendatavate  aminohapete  sisaldumine  toidus  pole  oluline,  sest  neid  võib  organism  ise 
sünteesida.  

Aminohapete  (AH)  koostis,  hulk  ja  järjestus  valgu  polüpeptiidahelas  määravad  antud  valgu 
struktuuri, füüsikalis-keemilised omadused, biofunktsioonid.  
Iga valgu koostises on: 
•  teatud hulk AH-jääke 
•  AH on paigutatud ranges järjestuses  
Vasakule Paremale
Valgud #1 Valgud #2 Valgud #3 Valgud #4 Valgud #5 Valgud #6 Valgud #7 Valgud #8 Valgud #9 Valgud #10 Valgud #11 Valgud #12 Valgud #13 Valgud #14 Valgud #15
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NRage Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
pdf

Hormoonid

Ülejäänud rajad on nende hormoonide jaoks, mis ei pääse läbi membraani Ülekanne cAMP vahendusel · Somatostatiin, GRH, ACTH, FSH; LH, TSH, LPH, MSH, ADH, glükagoon, kaltsitoniin, PTH, hCG, antiotensiin II, VIP, opioidse toimega peptiidid Retseptor asub membraani peal, tavaliselt integraale valk (läbib membraani). Kui tuleb signaalmolekul hormoon ning toimub kompleksi moodustamine, muudab retseptor oma kuju. Retseptor on seotud G-valkudega. G-valgud on trimeersed valgud (alfa, beeta, gramma subühikud). Alfa-subühik omab ensümaatilist aktiivsust. Alfa-subühiku aktiivtsentris istub GDP (guanosiindifosfaat). Kui retseptor muudab oma konformatsiooni, mõjutatakse ka gamma ja beeta subühikut. GDP lükatakse sealt välja. Asendub GTP-ga (guanosiintrifosfaat). Alfa-subühik dissotseerub G-valkudest ja ühineb adenülaattsüklaasiga (AC) ning aktiveerib viimase sellega, et hüdrolüüsib GTP-d. AC hakkab ATP-ga tootma cAMP-d. See on sekundaarne signaalmolekul

Biokeemia
thumbnail
100
pptx

BIOKEEMIA, II osa - Orgaanilised ained

BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID)  Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD  Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides.  Ööpäevas lammutub organismis u

Biokeemia
thumbnail
29
doc

Biokeemia kordamine

2.Oligosahhariidid- liitsüsivesikud. koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiidsidemega 3.Polüsahhariidi: 1)Homopolüsahhariidid- Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Sahhariidid elusorganismides - nende jaotus ja biofunktsioonid. Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel Varuaine ­ taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves

Biokeemia
thumbnail
26
docx

Biokeemia täielik kordamine

moodustumiseks. Jood ­ kilpnäärme hormoonide süntees, kilpnäärme töö ja valkude süntees, millest sõltub järglaste kasv, areng; metabolismi kiirus; termogenees; juuste, küünte ja naha seisund. Organismis veel leiduvaid mikrobioelemente : Seleen, Tina, Koobalt, Molübdeen, Nikkel, Kroom, Arseen, Vanaadium, Boor 3. Aminohapped: Omadused, klassifikatsioon Aminohapped on karbksüülhapete derivaadid. Inimkeha valgud ja peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid kasutab inimkeha: ehitusüksustena; ensüümide, valkude, hormoonide süntees; energiamaterjalina süsinikskeleti lammutamisel; teiste biomolekulide sünteesil. Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis : * Ehitusüksustena ­ valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks *Energeetiliste materjalidena (metaboolse kütusena) ­ aminohapete süsinikskeleti lammutamisel saab salvestada metaboolset energiat.

Biokeemia
thumbnail
18
doc

Biokeemia

Pro on sisuliselt võttes iminohape) · Asendamatud ja inimkehas sünteesitavad AH (asendatavad) 4.Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid loomorganismis · Biomakromolekulid, mis koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast · Nende aminohappelise koostise erinevus, mis tingib nende individuaalsuse/rohkuse · Peptiidside aminohappejääkide vahel · Mitmetasemeline struktuurne organisatsioon · Omavad aktiivalasid ligandi sidumiseks Funktsioonid: a) Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni b) Ehitusliku funktsiooni c) Transport funktsiooni d) Retseptor funktsiooni e) Regulatoorset funktsiooni f) Kaitse funktsiooni g) Liikumis- ja energeetilist funktsiooni 5. Valkude primaarstruktuur, valgu süntees. Valkude primaar e. esmane struktuur - AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele.

Biokeemia
thumbnail
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid – desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt.

Bioloogia
thumbnail
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid ­ desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt.

Biokeemia
thumbnail
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid ­ desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt.

Biokeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun