Pingelõdvendus. detente (3)

Pingelõdvendus

strateegilise relvastuse piiramist (mõlemad riigid jätavad oma tuumarelvade kandurid praegusele tasemele- 2400 ühikut mõlemal). Sellele nn SRP-1 lepingule pidi järgnema ka SRP-2 mis oleks veelgi vähendanud kandurite hulka. SRP-2 lepingu labirääkimised hakkasid 1973.a. kuid tekst kooskõlastati alles 1979.a. Selleks ajaks oli aga pingelõdvendus lõppenud ning Washington ei allkirjastanud seda lepet! Helsingi protsess e euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine kujunes pingelõdvenduse sümboliks euroopas. Loodeti, et lääne ja ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurireziime kesk- ja ida-euroopas. Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid.II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975. a-ni) pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid. Tegeldi konsensuse alusel. III etapp 1975

Külm sõda

1975 a Saigon alistus, kommunistlik reziim. 1976 Vietnami kaks poolt ühendati. Kommunism võimul ka Laoses ja Kambodzas. 1976 Vietnami sotsialistlik vabariik. NSVL positsiooni tugevnemine külmas sõjas. Afganistani sõda 1979-1989 1979 tekkis vaenulike grupeeringute vahel konflikt PINGELÕDVENDUS 70ndad Lääs vajas külmas sõjas kas või lühikest hingetõmbehetke, see tähendas vajadust normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga. Prantsuskeelne nimi detente. NSVL-USA 1969 Nixon presidendiks. Ameerika on huvitatud suhete parandamisest. Washingtoni ja Moskva läbirääkimistel tuli jutuks strateegilise relvastuse piiramine ja omavahelised suhted. 1972 külastas Nixon Moskvat. Kokkulepe ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused"- pidid korrapäraselt kohtuma hakkama. 1973 Breznev vastuvisiidil USAs. Sõlmiti ligi poolsada majandus, kaubandus, teadus, tehnika ja kultuurialast koostöölepingut

Pingelõdvendus, Helsingi protsess, Külm sõda

Kolmas etapp toimus 1975. Helsingis. 1. august 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA, Kanaga nõupidamise lõppdokumendi.Lõppdokument koosnes 3 osas. 1. korvi sisuks oli Euroopa julgeolek. Teine kord oli majanduse, teaduse, tehnika, keskkonnaalasele koostööle. Kolmas korv töö humanitaaraladel ning inimõiguse vallas.Lõppaktiga pandi alus OSCE´le. Pingelõdvenduspoliitika tulemused On anutud erinevaid hinnanguid sellele. Enamasti oli see kasulik NSVLile. Pingelõdvenduse killuvees üritas NSVL kallutada jõudude tasakaalu maailmas enda kasuks. Mõndade arvates aitas Helsingi lõppakt kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ning suurenenud avatus ja läbikäimine läänemaailmaga lammutas NSVL seest poole.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel. Majanduslik koostöö tähendas eeskätt lääneriikide investeeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Tihenes kultuuriline koostöö.

Ajaloo külma sõja kontrolltöö materjal

Ajaloo külma sõja kontrolltöö materjal Külm sõda (millal, mõiste, milles avaldus, kriisid, ülestõusud, lokaalsed sõjad) Millal: 1948/49 – 1991 1945 Külm sõda - vastasseis USA ja lääne demokraatia ning NSV Liidu ja sotsialismimaade vahel Milles avaldus:  Võidurelvastumine  Vastastikune propaganda  Spionaaž, luure  Vastastikuste sõjaliste blokkide moodustumine (NATO, VLO)  Üleolek poliitikas, majanduses, kultuuri- ja teaduselus  USA ja NSVL soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas  Üritati laiendada mõjuvõimu Kolmanda Maailma riikides Kriisid Kriis Aeg Osapooled Põhjused Käik, tulemused 1. Berliini 1948/4 NSVL – USA+Sbr+Pr NSVL soovib tervet NSV Liit lõpetab kriis 9 Berliini,USA+Sbr+P Berliini

Kordamisküsimused 1970.aastatest

Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. Külma sõja poliitika suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega; *Breznev allkirjastas Saksa LV koostöölepingud nii kultuuri kui ka majandusevallas *Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksa, NL ja Poola vahel- tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge *1972 Külastas Nixon NL, sõlmiti ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused". *Helsingi protsess

Pingelõdvendus

Juba 1963. a oli sõlmitud tuumarelvastuse katsetamise osalise keelustamise leping. 1972. a kirjutasid USA ja NL alla SALT-1 lepingule. See sisaldas strateegilise relvastuse piiramist, st. uusi tuumarelvi juurde ei tehtud. Tuumarelvastumise vähendamise üle hakati läbirääkimisi pidama 1973. a Viinis. Sellekohane lepe valmis kuus aastat hiljem ja sai tuntuks SALT-2 nime all. Ent NLi vägede viimine Afganistani 1979. a oli ajendiks võidurelvastuse piiramise ja pingelõdvenduse lõpetamisele. Uus idapoliitika 1955 võeti vastu Halsteini doktriin, millega SLV katkestas SDVga kõik pol ja maj suhted. 1966 otsustati , et L ja I Saksamaad on 11 liiga erinevad ja loobutakse Hallsteini doktriinist. Ükski idabloki riik ei hakanud L-Saksamaaga sisse seadma diplomaatilisi suhteid. 1970 toimuvad esimesed kohtumised I ja L Saks tippjuhtide vahel. Põhiteemaks on Poola ja I S vaheline oderneisse joon. L-S tunnutab seda. 1972

Kahepooluseline maailm

Neisse jõge. Lä-Saksa ja NSVL majsuhted hakkasid usujuht Homeini. 79.a naasis Homeini kodumaale kiirelt arenema, kaubavahetus kasvas 5a ning Iraan kuulutati islamivabariikix.80.a astus Iraan 5kordsex.Ühendr. välispol. Muutis 69.a presidendiks sõtta naaberriik Iraagiga. Sõda kestis 8.a. valitud Richard Nixon. Thatcherism Suurbritannias: Kujunenud Helsingi protsess: Pingelõdvenduse sümb Eu rahulolematus viis 79.a valimistel võidule kujunes Eu julgoleku ja koostöönõupidamine e konservatiivid. Peaministrix sai Margaret Thatcer, Helsingi protsess. Pingelõ edenedes hakkas Lä kes lubas lõpu teha sots. Võimutsemisele Suurbri. suhtumine muutuma.73.a juulis helsingis alanud Ta viis oma otused ellu karmi käega. Thatcher võitis nõupidamisel oli 3 etappi. 1.etapis osalesid välismin. kokku 3 valimised

„KAHEPOOLUSELINE MAAILM“

KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „KAHEPOOLUSELINE MAAILM“ KOHTA (TEEMAD 37-42) 1.Seletage mõisted: détente, stagnatsioon, Helsingi protsess, Watergate’i skandaal détente – pingelõdvendus, võidurelvastumise pidurdamine. Stagnatsioon - seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Helsingi protsess – Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine Watergate’i skandaal - suur poliitiline skandaal, mis toimus Ameerika Ühendriikides 17. juuni 1972 2.Kirjeldage erinevate osapoolte eesmärke suhete normaliseerimisel pingelõdvenduse käigus. 3.Brežnevi valitsemisaega on NSV Liidus nimetatud ka pidulikuks paigalmarsiks. Millest selline väljend tekkis?