Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti õigekeel (4)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune missuguses?

Lõik failist

Eesti õigekeel
Häälikuõpetus
Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti.
Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid .
Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, š + ki
Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, ž, v + gi
Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt
Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d:
  • liitsõna liitumiskohas: raudtee , tiibklaver, algkõrgus, algkool , naisduett
  • liidete liitumiskohas: ringkond , leibkond, lindki, saagki, jalgsi , vargsi
  • sõnade muutevormides:
    • lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin , seadsin; jõudke, teadke, seadke
    • omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse , raudse , õudse

    Häälikuühendid ja nende õigekiri
    Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet .
    Konsonantühendi moodustavad kaks või enam kaashäälikut: astuma , eestlane, korstnad , vintsklema.
    Häälikuühendite õigekiri
    Häälikuühendeis märgitakse iga täht ühekordselt: linlane, õmbleb, usjas, mängis golfi, sõi borši.
    Erandid
  • rõhuliite -gi/-ki ees: sallgi, lippki, ehkki ; kaskki, maskki; kukkki, sukkki;
  • liitsõna liitumiskohal: kristallvaas, purskkaev , parkettpõrand, keskkool;
  • ülipikk ss heliliste l, m, n, r järel: valss , pimss, seanss , ressurss, renessanss ;
  • kui liide algab sama tähega, millega sõna lõpeb: õhkkond, rõhkkond, keskkond, modernne
    Harjutav etteütlus
    Jutud petliku loomuga ametniku mõttetust nõudlikkusest ja absurdsest kokkuhoidlikkusest olid jõudnud korralikkude kodanikkude kõrvu. Läbi matjast klaasist akna paistis tünja mehikese siluett. Hajameelne professor oli dokumente allkirjastades end kogemata tušiga määrinud ja pidi nüüd duši alla minema. Noore lauljatari fänkond ilmutas ebasõbralikkust kontserdil viibijate suhtes. Kui töötajail puudub distsipliin , peab töö organiseerija midagi efektset ette võtma. Aferist armastab tihti bluffida. Salkkond kaslasi oli loomaiast välja pääsenud ja hirmutas tänavatel ringi hiilides kartlikke tallinlasi. Akrobaat arreteeriti, kahtlustatuna anekdootlikus atentaadis. Bravuurne arhitekt ehmus , kui selgus, et ta on materiaalselt vastutav materjalide hoidmise eest. Režissöör tutvustas hubases õhkkonnas toimunud vestluses oma uut religioosse sisuga filmi. Kui vabrikus rakendatakse efektiivseid mehhanisme , saavutatakse häid töötulemusi, mis omakorda võimaldab tõsta tööliste palka. Boheemlasest dirigent otsis almanahhist aforisme,
  • Vasakule Paremale
    Eesti õigekeel #1 Eesti õigekeel #2 Eesti õigekeel #3 Eesti õigekeel #4 Eesti õigekeel #5 Eesti õigekeel #6 Eesti õigekeel #7 Eesti õigekeel #8 Eesti õigekeel #9 Eesti õigekeel #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 241 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kiti999 Õppematerjali autor
    reeglid ja harjutused

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    doc

    KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

    KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada:

    Eesti keel
    thumbnail
    11
    docx

    Kirjavahemärkide tabel

    8. LISAN nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio D direktor, on väga hea diktsiooniga. omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedkiVenemaa vangilaagreis. olevas käändes Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. võrdlus (kui-lisand) Mina kui 12

    Eesti keel
    thumbnail
    4
    doc

    Kirjavahemärgid: koma kasutamine

    ÜTTE KIRJAVAHEMÄRGID Üte näitab, kelle või mille poole tekstis pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest alati komadega. Nt: Tüdrukud, tulge kiiresti klassi! Tulge, tüdrukud, kiiresti klassi! Tulge kiiresti klassi, tüdrukud! II. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus, täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. · kui lisand on põhisõna ees, siis seda komaga ei eraldata: Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on Euroopas hästi tuntud. · kui lisand asub põhisõna järel, eraldatakse ta mõlemalt poolt komaga: Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on Euroopas hästi tuntud. · kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele: Tallinna, Eesti Vabariigi pealinna (mille?) vanalinn on tuntud. · kui-, nagu-lisandit komaga ei eraldata:

    Eesti keel
    thumbnail
    6
    docx

    Lausete liigid

    olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE

    Eesti keel
    thumbnail
    3
    odt

    Interpunktsioon, kirjavahe märgistamine, komade panek

    N: Mart, kogu raamatut lõpuni lugemata, sooritas siiski sisukontrolli. 3. Absoluutnimetav e. Iseseisev nimetav ­ Põhisõnaks nimisõna (ains. Või mitm. Nimetavas käändes) Kuidas? N: Kindad käes, eraldadatakse alati komaga! N: Vanaema, prillid ees, ja vanaise, ruuduline kampsun seljas, läksin uulitsale patseerima. Müts peas ja kampsun seljas, läksin rõõmsalt edasi. 4. Maks ­ lauselühendeid komadega ei eraldata N: Läksin ülikooli õppimaks eesti filoloogiat. III Lisand ­ Öeldiseta sõnarühm, mis iseloomustab sedasama olendit, eset või mõistet mida põhisõnagi, ainult üldisemalt. N: Mina Peeter August ei vaata televiisorit. NB! Lisandi komaga eraldamisel tuleb jälgida lisandi paiknemist põhisõna suhtes ja lisandi käänet. 1. Eeslisandit komaga ei eraldata. N: Tartu ülikooli professor akadeemik Boris Tamm esines kõnega. 2. Olevas käändes järellisandit komadega ei eraldata

    Eesti keel
    thumbnail
    15
    docx

    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

    Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    15
    docx

    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

    Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

    Eesti keel
    thumbnail
    5
    doc

    Eesti keele kirjavahemärgireeglid

    Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. Eesti suuremad linnad on Tallinn, Tartu ja Narva. 1.6 Mõttekriipsu kasutatakse koondlauses, kui loetelu järel on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga-selline peabki üks ülemus olema. NB! Koma ei panda: 1.7 hõlmatud aja- või kohamääruste vahele (määrused "mahuvad" üksteise sisse). Ta sündis 13.detsembril 1913.aastal kell 13.00. (võrdle: Me puhkasime detsembris, jaanuaris ja veebruaris;

    Eesti keel




    Kommentaarid (4)

    pahurvahur profiilipilt
    pahurvahur: Kirjandi kirjutamiseks vajalik.
    15:37 18-03-2011
    tzikull profiilipilt
    tzikull: väga hea materjal
    16:47 06-01-2010
    Taunz69 profiilipilt
    Taunz69: vajalik :)
    07:32 23-10-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun