KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada:
8. LISAN nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio D direktor, on väga hea diktsiooniga. omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedkiVenemaa vangilaagreis. olevas käändes Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. võrdlus (kui-lisand) Mina kui 12
ÜTTE KIRJAVAHEMÄRGID Üte näitab, kelle või mille poole tekstis pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest alati komadega. Nt: Tüdrukud, tulge kiiresti klassi! Tulge, tüdrukud, kiiresti klassi! Tulge kiiresti klassi, tüdrukud! II. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus, täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. · kui lisand on põhisõna ees, siis seda komaga ei eraldata: Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on Euroopas hästi tuntud. · kui lisand asub põhisõna järel, eraldatakse ta mõlemalt poolt komaga: Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on Euroopas hästi tuntud. · kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele: Tallinna, Eesti Vabariigi pealinna (mille?) vanalinn on tuntud. · kui-, nagu-lisandit komaga ei eraldata:
olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE
N: Mart, kogu raamatut lõpuni lugemata, sooritas siiski sisukontrolli. 3. Absoluutnimetav e. Iseseisev nimetav Põhisõnaks nimisõna (ains. Või mitm. Nimetavas käändes) Kuidas? N: Kindad käes, eraldadatakse alati komaga! N: Vanaema, prillid ees, ja vanaise, ruuduline kampsun seljas, läksin uulitsale patseerima. Müts peas ja kampsun seljas, läksin rõõmsalt edasi. 4. Maks lauselühendeid komadega ei eraldata N: Läksin ülikooli õppimaks eesti filoloogiat. III Lisand Öeldiseta sõnarühm, mis iseloomustab sedasama olendit, eset või mõistet mida põhisõnagi, ainult üldisemalt. N: Mina Peeter August ei vaata televiisorit. NB! Lisandi komaga eraldamisel tuleb jälgida lisandi paiknemist põhisõna suhtes ja lisandi käänet. 1. Eeslisandit komaga ei eraldata. N: Tartu ülikooli professor akadeemik Boris Tamm esines kõnega. 2. Olevas käändes järellisandit komadega ei eraldata
Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia
Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia
Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. Eesti suuremad linnad on Tallinn, Tartu ja Narva. 1.6 Mõttekriipsu kasutatakse koondlauses, kui loetelu järel on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga-selline peabki üks ülemus olema. NB! Koma ei panda: 1.7 hõlmatud aja- või kohamääruste vahele (määrused "mahuvad" üksteise sisse). Ta sündis 13.detsembril 1913.aastal kell 13.00. (võrdle: Me puhkasime detsembris, jaanuaris ja veebruaris;
Kõik kommentaarid