Sotsiaalse probleemi defineerimine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

27

docx

Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas.

põhjal järjestada elamusektori eesmärgid, mis väljendavad kõige paremini omavalitsuse huve ja vajadusi eluasemekorralduses järgnevalt: 11. erivajadustega inimeste eluasemeprobleemide leevendamine; 12. kodutute kindlustamine eluasemega; 13. eakate eluasememurede lahendamine; 14. eluasemete renoveerimine, moderniseerimine nt soojustamine; 15. eraehituse soodustamine; 16. üürnike kaasamine munitsipaaleluruumide hooldamisse; 17. sotsiaalse eristumise/segregatsiooni ärahoidmine; üürnike mobiilsuse soodustamine. 9. Ehitise mõõtmed e normatiivid Praktilises käsitluses on ehitisel: 1. nii füüsiline ehk ehitisnormatiivi nõuded, mil ehitise konstruktsioon reaalselt eksisteerib; 18. funktsionaalne ehk aeg, mil ehitist kasutatakse algseks otstarbeks ilma ehitises olulisi muudatusi tegemata; 19. tehnilis-tehnoloogiline iga ehk amortiseerumise aeg vastavatele osadele ehitisel;

Ellujäämine metsas

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik  Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa  Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette  Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna

Sotsioloogia

214

doc

KINNISVARA HALDAMINE

KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid  Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012 

Kinnisvara haldamine

39

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Haapsalu Kolledz Isikuvastased kuriteod Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem ­ elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalministeerium, Eesti Sotsiaaltöö assotsiatsioon Sotsiaalprobleem - muret tekitavad ja sekkumist nõudvad sotsiaalse elu aspektid, nt kuritegevus, kodune vägivald, vaesus, narkomaania jne. Säästva arengu instituut "Säästva arengu sõnaseletusi" (2000) HEAOLU (welfare) ­ Individuaalne heaolu ­ ehk konkreetse üksikisiku heaolu Kollektiivne heaolu ­ ehk inimgruppi heaolu Sotsiaalne heaolu ­ üldise heaolu parandamine ametliku sotsiaalse korralduse kaudu Soovid versus vajadused SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I) Individuaalsed vajadused (sisemised vajadused

Ühiskond

58

docx

Heaoluriigi mudelid konspekt/kokkuvõte

Universaalsed teenused väljaspool turu loogikat, vastavalt vajadustele. NB! Titmussi mudel ei ole sotsiaaldemokraatlik, ei sisalda kodakondsuse põhimõtet. Gösta Esping-Andersen 1990: Tähtteos “The three worlds of welfare capitalism”. Esimene tüpoloogia, millel oli selge teoreetiline lähtekoht. Metodoloogiline lähenemine: institutsiooniteooria. Muutujad: institutsionaalne korraldus (riik-turg/tööturu osapooled), reeglid ja põhim st. lahtikaubastamise määr, sotsiaalse stratifaikatsooni muster. Oluliseimad eristajad: 1.lahtikaubastamine 2. stratifikatsioon 3. policy mix. Tulemuseks kolm režiimi: liberaalne: means-tested abi vaestele. Konservatiiv-korporatiivne: traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid Liberaalne Konservatiivne Sots.demokraatlik

Heaoluriigi mudelid

49

docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda, osaleda ühiskonna sotsiaalses, majanduslikus, poliitilises ja kultuurilises elus. Indiviidi ja ühiskonna vaheliste seoste nõrgenemine tekitab olukorra, kus inimese põhivaja- dused jäävad rahuldamata, mille tagajärjeks võib olla sattumine mar- ginaalsesse asendisse. Ühiskonnas, kus areng on väga kiire ja muutu- sed suured, on oht sotsiaalse tõrjutuse tekkeks suurem ja see võib tabada nii täiskasvanuid kui ka - seda enam - lapsi. Sotsiaalse tõrjutuse all mõistame ilmajäetust võimalusest olla sotsiaalses elus võrdväärne ja täieõiguslik osapool. Siia alla kuuluvad nii majanduslik tõrjutus, koolitusvõimalusist ja sotsiaalse- test hüvedest ilmajäämine, probleemid tervisega kui ka konfliktsus inimsuhetes (eelkõige indiviidile lähedastes sfäärides - peresuhetes, kooliklassis, eakaaslaste hulgas jne.)

Sotsioloogia

240

docx

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

sotsiaalne surve. Mina avastamine. Kultuur ja inimsuhete  korraldus. Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise hüpotees. • Tekst: Elias, N. – lk 185-353 Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet • Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma sotsiaalpsühholoogias. • Tekst: Maslow – lk 346-371 Hoiakud

Sotsiaalpsühholoogia

56

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

a-tel Ameerikas!, 8-punktine skaala), naist vabastamas jne; ka .3. maailma. (kapitalistlikku) moderniseerumist abistamas ja tagant tõukamas (nii kodumaised kui väliseksperdid), Lääne ja Nõukogude tüüpi moodsat ühiskonda üles ehitamas jne. * tihti on institutsionaalne seos heaoluriigiga (ministeeriumid, sotsiaalprogrammid jne). Heaoluriigi probleeme kogetakse teravalt (,,ühiskond laguneb!") - aga: kuigi sotsioloogid tihti pooldavad nt. selliseid asju nagu vaesuse vähendamist, sotsiaalse sidususe parandamine (mida omakorda paljude uurimuste kohaselt tugevdab majanduslik võrdsus), ei saa öelda, et teadusest endast tuleneks see vaade * sama hästi võib ju öelda, et on tähtsamaid eesmärke kui vaesuse vähendamine/sotsiaalse sidususe parandamine jne <= sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?) # ,,.kuidas on" lausetest ei saa loogiliselt järeldada ,,kuidas peaks olema" lauseid

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Meedia

Kommentaarid (0)