100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ljubov raudna
Õppematerjali autor
käitumise eesmärgid, õpetajakeskne koolitus, ANDRAGOOGIKA kindlakstegemine
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestamine ei sobi
et olla valmis teistega arvestavaks ja koostöövõimeliseks suhtlemiseks protsess, mille vahendusel omandatakse käitumismallid, mis võimaldavad hakata toimima sarnaselt täiskasvanutega mõju mõtlemis- ja arutlusvõime arengule. Füüsilised näitajad hindamaks lapse kooliküpsust - suutlikus pikalt koolipingis istuda ja kooliteed käia. 5. Selgita mõisted: • Pedagoogika – kasvatusteadus on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. • Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvadkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu. • Gerogoogika - uurib ja praktiseerib sellises hariduslikus keskkonnas, mis ei ole vananemise protsessi üks osa, vaid vanemate inimeste õpetamise ja õppimise osa. Sellise keskkona iseloomulikuks jooneks on, et sealsed osalejad erinevad üksteisest väga oluliselt
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov ANDRAGOOGIKA Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 Pedagoogikast andragoogikani Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´kasvatamist,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega. Ometi pole see nii
enesehinnangule. Kasvava või suure kogemusega õpetajad panustavad mitte ainult oma õpilastele vaid ka kolleegidele ja iseendile, kuna nad pidevalt täiendavad end. Paljude koolide kogukonnad on tugevnenud tänu koolijuhtide märkamisele koolitöötajate erinevatest rollidest. Kuna nad jagavad ja peegeldavad oma kogemusi, siis kõikidel on alati midagi uut õppida. Täiskasvanute valmisolek. Valmisolek õppimiseks on teine aspekt andragoogika, mis eristab täiskasvanud õppijaid lastest. Ingalls on täiskasvanute puhul teatavaks teinud, et on selge, et kergem on õppida läbi tegevuste, et õppijal oleks erinevaid õppimisvõimalusi, kuidas õppida teatuid teemasid ja kuidas neid endasse sisendada. Tuginedes andragoogika mudelitele, arusaamine laste ja täiskasvanute vahel on nende valmisolek õppida, sest täiskasvanu otsus edasi õppida on nende enda teha. Täiskasvanute orientatsioon.
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadm
Konstruktivism · Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemu
Meetodite rakendamiseks tuleb enne ette valmistada soodus pind. Meetodi kasutuselevõtul oleks tarvis õpetajal endale selge pilt luau nii sellega taotletavatest sihtidest, järgitavaist didaktilistest põhimõtetest kui ka toiminguist, mida õpetamisviisi kasutamine eeldab. Kasutatud kirjandus Jarvis, P. 1998. Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Teooria ja praktika. Tallinn: SE&JS Kidron, A. 1999. 122 õpetamistarkust. Tallinn: Mondo Märja, T. , Lõhmus, M. , Jõgi, L. 2003. Andragoogika. Tallinn: Ilo http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16614/Peerna.pdf?sequence=1 http://oppe.lvrkk.ee/kristiina/Heve_Kirikal/koolitus_arendamine/koolitusmeetodid.html http://www.mitteformaalne.ee/oppemeetodid.html http://sklaos.weebly.com/otildepimeetodid.html http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid