Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

I maailmasõda: algus ja lõpp ning suhted (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised uued relvaliigid töötati välja sõja ajal ja kuivõrd neid kasutada osati?
  • Millised traditsioonilised väärtused sattusid sõja ajal kriisi?
  • Mis on Weimari vabariik?

Lõik failist

Vasakule Paremale
I maailmasõda-algus ja lõpp ning suhted #1 I maailmasõda-algus ja lõpp ning suhted #2 I maailmasõda-algus ja lõpp ning suhted #3 I maailmasõda-algus ja lõpp ning suhted #4 I maailmasõda-algus ja lõpp ning suhted #5 I maailmasõda-algus ja lõpp ning suhted #6 I maailmasõda-algus ja lõpp ning suhted #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadz Õppematerjali autor
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul.
I maailmasõda 1914-1918.
Esimese maailmasõja lõpp.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus ­ Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas · 1898 Ameerika-Hispaania sõda · Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba · Kahuripaatide diplomaatia Ladina-Ameerikas · Loe ja selgita lk 16 · Nt 1903 Panama eraldamine Kolumbiast (USA toetas mässu, et saada soodsaid tingimusi kanali rendiks) · Kaubavahetus Inglismaaga, mis sidus Ühendriike Euroopat ähvardavas konfliktis Rahvusvahelised kriisid · 1905-1906 I Maroko kriis · 1908 Bosnia kriis

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

Sõdivate riikide sõjaplaanid: Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-

Ajalugu
thumbnail
14
pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel

Maailmasõjad
thumbnail
14
pptx

Esimene-maailmasõda

Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi PrantsuseSaksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Esimene maailmasõda

Prantsusmaa reformikavasi. 1906. avati ühes Hispaania väikelinnas konverents kriisi arutamiseks. Säilitati Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Riikidele anti vabadus ja võrdsed võimalused, siiski eelistati Prantsusmaad. Põhimõtteliselt tähendas see Saksamaa lüüasaamist. Välisriigid süvendasid ka Maroko sisepingeid. Kahe vastasleeri kujunemine Venemaa oli huvitatud headest liidusuhetest Inglismaaga, loots tugevdada oma mõju Musta mere väinade üle ning kindlustada head pääsu Vahemerele. Koos üritati takistada Saksamaa tugevnemist. 1907. aastal sõlmiti Inglismaa ja Venemaa vahel leping, millega jagati Iraan mõjusfäärideks. Venemaa ei pretendeerinud Afganistanile. Inglise-Vene kokkulepe pani punkti Inglismaa, Venemaa ja Pransusmaa kolmikkokkuleppele e Antandile. Antant oli vastasleer Saksamaa ja tema liitlaste (Itaalia, Austria-Ungari) loodud Kolmikliidule. Bosnia kriis

Ajalugu
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

Öises lahingus õnnestus Saksa laevastikul siiski oma baasi naasta. Kuigi sakslased kuulutasid lahingu oma võiduks, käitus Saksa laevastik edaspidi passiivselt, lahkus baasidest vaid väga harva. 1917 · Nivelle'i lahing: sakslaste ja prantslaste vahel. Pranstslased kaotasid. · Cambrai lahing (nov-dets): inglaste rünnak. Uudse taktikalise võttena jätsid inglased ära suurtükitule ettevalmistuse ning kasutasid varasemast rohkem tanke. Ootamatu läbimurre tekitas Saksa vägedes hetkeks paanika. Inglased ei suutnud seda aga maksimaalselt ära kasutada ja sakslastel õnnestus läbimurre peatada. · Caporetto pealetung: (okt) Saksa väejuhatus otsustas kergendada A-U olukorda ja rünnata Itaalia vägesid. Itaalia väed said raskelt lüüa. Sõjategevus idarindel: 1914 · Venelaste ründasid Saksamaad, 17. august 1914 alustati sissetungi Ida-Preisimaale. Venelaste ülekaal

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Esimene maailmasõda, suhted maailmasõja eel

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe ­ Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906)

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Ajaloo mõisted, isikud, pikad küsimused

I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa idatraakiast. II Balkani sõdavallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes II balkani sõda.Tugevdas Serbia positsioone, Balkan jäi ärevaks pingekoldeks. Sarajevo atendaat AustriaUngari süüdistas Serbiat Sarajevo mõrva ettevalmistamises, sellele järgnes diplomaatiliste suhete katkestamine ja 28.07.1914. kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja.Vallandus I maailmasõda. Balkani "püssirohukelder" ultimaatum Schliefeni plaan Plaan oli olemuselt välksõda, tuli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see purustada ning siis tungida Venemaale. välksõja plaan saksa sõjaplaan, nad tahtsid kiirelt tungida prantsusmaale, see purustada ja rünnata venemaad. piirilahing Marne'i lahingkindral Joffre juhtimisel tuntud prantsuse vastupealetung, mis nurjas Sthlieffen'I välksõjaplaani. Tannenbergi lahing

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun