AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras:
*Täidesaatev võim Rahvakomissaaride Nõukogu, Johannes Lauristin *Kohtuvõim Eestimaa Kommunistlik Partei Majandusreformid: *Natsionaliseerumine riigistati kõik ettevõtted, maa jne *Tsentraliseeritud juhtimine kõik käsud tulid Moskvast *Plaanimajanduse sisseseadmine *Agraarreform loodi riiklik maafond *Sovhoosid sotsialistlikud suurmajandid Kultuurielu nõukogustamine: *Nõukogulik kultuurirevolutsioon *Kooliprogrammidesse marksism leninism, NSVL ajalugu, konstitutsioon *Keelati EV aegne kirjandus ja ajakirjandus *Kunsti ülesandeks sai nõukogude võimu ülistamine *Nõukogulik repertuaar Repressioonid vägivald: *Siseasjade Rahvakomissariaat *EV aegne kõrgem juhtkond arreteeriti Saksa okupatsioon Saksa sõjaväe võim Eestis okt 1941 sept 1944 Eesti liideti Saksa Ida-alade komissariaadi koosseisu. Moodustati Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe)- saksapärane. Miks kaotasid Eesti okupeerinud sakslased oma esialgse populaarsuse?
asendati ilmalikega. *Vaatamata repressioonidele ja propagandale jäi kirik ENSVs ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud allutada valitsevale reziimile. *Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. *Kasutusele võeti ühtluskooli süsteem, õppetöös hakati lähtuma NSV pedagoogika põhimõtetest, revideeriti õppeprogramme, ideoloogilise surve alla langesid humanitaarained ja nende õpetajad, süvendama hakati NSVL ajalugu. *Õpetajaskonda tabas nn. kodanlike natsionalistide paljastamine, mis tõi kaasa nende vallandamise. Kõik see tõi kaasa kooliõpetuse languse. *ENSVs kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959 8-klassiline kooliharidus. *1970 muudeti keskharidus kohustuslikuks. Pärast 8. klassi pidi haridust jätkama kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõige selle pärast langes haridus veelgi, sest lõputunnistuse said ka need, kes seda ei väärinud.
Hans Kruus on oluline figuur Nõukogude teaduskorralduse ülesehitaja. Kõige tähtsaim isik sõjajärgses ENSV. Eesti NSV teadusakadeemia president 1947. Nõukogude teaduskorralduse keskuseks on erinevad eriala instituudid (teadusakadeemia keskne). Tõsiste asjadega tegeles teadusakadeemia. Ülikoolidel ja kõrgkoolides oli ülesanne anda algteadmised ja ettevalmistada inimesed teadusakadeemiasse. Teadusakadeemia haaras kõiki erinevate teadusharude instituute (Füüsika, Ajalugu, Meditsiin, Keemia jne). Igas liidu vabariigis olid oma teadusakadeemiad, kus sees olid eriala instituudid. Eesti teadusakadeemia ajaloo instituut, mis pidi olema juhtivaks asutuseks NSVL ajaloo uurimiseks (Eesti ajaloo sektor, Arheoloogia sektor, Kunsti ajaloo sektor). Sektorite juhiks olid Eesti vabariigi ajal ajaloolased. Artur Vassar, üks vähestes, kes kaitses oma doktorikraadi Saksa okupatsiooni ajal Eestis (Arheoloogia sektor). Teaduste- akadeemia keskuseks kujunes Tartu
....................................................................................................................................................42 RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE................................................................................................................42 Hilary Karu 1 D 11 EESTI AJALUGU RAHVUSLIK LIIKUMINE.......................................................................................................................................42 KRIIS RAHVUSLIKUS LIIKUMISES. VENESTAMINE...............................................................................................44 EESTI XX SAJANDIL......................................................................................................................................... 46 RAHVASTIK.....................
ülevat suhtumist kirikusse ja religiooni. Noorema põlvkonna puhul see õnnestus. ENSV kirik jäi püsima ja täitis vaimse opositsiooni rolli. Hariduolud Iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti täielikult. Koolikorraldus rajanes ühtluskooli süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7-klassine, hiljem 8-klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või üldhariduslikus keskkoolis
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Kõik kommentaarid