Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

NASA (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
NASA #1 NASA #2 NASA #3 NASA #4 NASA #5 NASA #6 NASA #7 NASA #8 NASA #9 NASA #10 NASA #11 NASA #12 NASA #13 NASA #14 NASA #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor killuminati0 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
doc

Kuu ja USA kuuekspeditsioonid

Kosmoseraketist sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Järgmise päeva varahommikul oli käes otsustav hetk. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas). Michael Collins jäi orbiidile neid ootama. Eagle hakkas koos oma kahe astronaudiga aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning võttis ohjad enda kätte. NASA lennujuhtimiskeskuses Houstonis mõõdeti samal ajal kahe mehe pulssi: Neilil oli see 156, Edwinil 150 lööki minutis. 20. juulil, kui (Tallinnas näitas kell 23.18) maandus moodul Kuu pinnale. «Halloo, Houston! Siin Vaikuse meri. Kotkas on laskunud!» kõlas eetris. Eagle`is jätkus patareitoidet ja meeskonnal õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli ajada selga rasked skafandrid ja veidi puhata.

Füüsika
thumbnail
11
doc

Kosmose uurimine

Jupiterist ja väljus Päikesesüsteemist · Kosmoselennuk (1981) ­ Esimene korduvalt kasutatav kosmoserakett Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: *esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal *esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal *inimese jõudmine Kuule - Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal 6 Kosmoseprogrammid *Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961­ 1975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule. Apollo on siiani ainuke programm, mille raames on inimene lennanud Maa orbiidist kaugemale. Apollo kosmoselaevade arendustöö andis oma panuse paljude teadus- ja tehnikaharude (sealhulgas lennunduse, telekommunikatsiooni, arvutiteaduse ja üldise inseneriteaduse) arengusse. Lendudel kasutatud kütuseelemendid olid esimesed praktilist kasutust leidnud elemendid.

Füüsika
thumbnail
3
docx

Marss ja selle uurimismissioonid

2004. aastal Marsile lastud kulgurid Spirit ja Opportunity suurimaks avastuseks oli tõestus, et kunagi leidus marsil vett vedelal kujul, just nagu Maal. Põhjus, miks need kulgurid kestsid oodatust kauem, oli seetõttu, et marsil tegutsevad tuulispasad, tuuletormid- ja keerised, mis aeg-ajalt puhastasid mõlema kulguri pinnast ja päikesepaneele, mis omakorda lubas neil opereerida oodatust kauem. Aastal 2010 peatus Spirit kulguri andmeedastus maaga. SLAID 8 2006. aasta märtsis saatis NASA sondi Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi orbiidile, mis siis alustas oma vaatlusi planeedist, kaardistades ära Marsi pinnast ja vaadeldes ilmastikku, et leidmaks tulevikuks sobivaid kulgurite maandumispaiku. MRO tegi esimesi pilte Marsi põhjapoolusel aset leidnud lumelaviinist 2008 aastal. SLAID 9 2012. aasta 6. Augustil maandati marsi kulgur Curiosity Gale'i kraatris. See on hetkel suurim ja tehniliselt arenenuim ja võimsaim kulgur, mis on Marsil edukalt maandunud

Füüsika
thumbnail
2
docx

Reis kuule

Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin). Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Ku

Füüsika
thumbnail
11
ppt

Kosmonaudid, nende treening, ettevalmistus eri riikides

Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne Apollo 4 õhkutõusmist Kennedy kosmosekeskuses 9. novembril 1967. Kosmonaut ehk astronaut on kosmoselaeva või -lennuki meeskonna liige. · Esimene kosmonaut oli Juri Gagarin. · Pildid on USA austronaut Bruce McCandless II . Rahvusvaheline kosmosejaam ( inglise keeles International Space Station, lühend ISS) Projektis osalevad · NASA, · Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), · Venemaa Kosmoseagentuur (RKA), · Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (JAXA) · Kanada Kosmoseagentuur (CSA). Kosmosejaama meeskond · 30 aasta jooksul maksma 100 miljardit eurot. · Rahvusvahelise kosmosejaama embleem. Teadusuuringud · kaaluta oleku mõju inimesele. · tehakse katseid ja

Füüsika
thumbnail
20
doc

Kuu, kui maa kaaslane

napib raha majanduslikult kuluka Kuulennu ettevalmistamiseks. Mõned rahvaesindajad on lubanud, et võitlevad NASAle eraldatava raha suurendamise eest. Tõenäoliselt ei suudeta Kuu missiooni siiski päästa, sest selleks puudub praegu 50 miljardit dollarit. 17 KOKKUVÕTE Olen kindel, et suured rahalised probleemid, mis NASA-l on, ei takista neid varsti taas Kuule minemast. Minu arvates peaks NASA sellise raha saama, sest see oleks inimkonnale jälle suur samm edasi ja tuleks mõelda sellele, mida kõike see reis meile annaks. Rahaprobleemile on vast leevendust toomas aina enam pead tõstvad erafirmad ja näiteks Venemaa rikkur Roman Abramovits on pakkunud Vene Kosmose Agentuurile 100 miljonit dollarit, kui ta Kuule sõidutataks. Siiski peame me oleme kannatlikud, sest arvatavasti ei tule Kuule lendu nii pea

Astronoomia
thumbnail
11
pptx

Kogu Tõde Kuust

Kogu Tõde Kuust Ladina keeles Luna ehk Kuu, asub meist keskmiselt, vaid 384 400 km kaugusel. Suurim kaugus 406 700 km, väikseim 356 410 km. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Füüsika
thumbnail
2
doc

Kuu üldandmed

Kuu vastas asuvale ookeaniveele ja põhjustab tõusu. Samal ajal esineb tõus ka Maa vastaspoolel, Kuust kõige kaugemas punktis. Seda seetõttu, et Maa ja Kuu liikumisel maailmaruumis tekib tsentrifugaaljõud. See jõud lükkab ookeanivett Maast eemal, nii nagu vesi ämbris surutakse väljapoole, kui ämbrit ringiratast keerutada. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. 7.Kuu külastamine USA Kosmoseagentuur NASA saavutas esimesesena maandumise Kuul. Kuule jõudis Apollo 11. 20ndal juulil 1969, Armstrong oli esimene inimeselt jalg Kuul ja Aldrin teine.

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun