Kuidas
mõjutas Suur Prantsuse revolutsioon Euroopat
Selge on see, et 18. sajandil
toimunud Suur Prantsuse revolutsioon mõjutas Euroopat nii mõnelgi
määral. Eriti tugevalt mõjutas see kõike kiriku ja usuga
seonduvat. Revolutsioonist ja selle mõjudest puutumata ei jäänud
ka kultuur ega kultuuriväärtused.
Revolutsiooni aegadel jagunes
ühiskond Euroopas kolme seisusesse : esimeses seisuses olid vaimulikud , teises aadlikud ja kolmandas ülejäänud, näiteks
kuulusid sinna alla talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Enne
revolutsiooni kuulus vaimulikku seisusesse üle poole rahvastikust,
kuid revolutsiooni lõppedes oli see osakaal kordades vähenenud.
Põhjuseks oli kiriku maade võõrandamine, mitmete kiriku
ühiskondlike funktsioonide äravõtmine ning kloostrite sulgemine.
Lisaks neile määratud kindlale palgale pidid nad vande andma uuele
korrale, pärast konstitutsiooni vastu võtmist põhiseadusele, mis
tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise. Enamik piiskoppe keeldus vande
juhised: 1) Vene saadikud polnud lubatud enne audientsi välismaa valitseja juures vestelda ministrite ja teiste välispoliitiliste ametnikega; 2) Vene saadik ei tohtinud viibida vastuvõtul välismaa monarhi juures üheaegselt mõne teise riigi saadikuga. Veel üksikasjalikum oli välissaadikute vastuvõtutseremoniaal Venemaal. Saabujate vastuvõtuks koondati isegi tsaari teenistusmehed ja sõjaväelased kaunistatud hobustel, samuti suur hulk lihtrahvast. Rahvusvahelised suhted 17. sajandil. Euroopas oli välja kujunenud 3 piirkonda, kus ilmnesid eriti teravalr riikidevahelised vastuolud: 1) Lääne-Euroopa (kaubanduslikud ning koliniaalhuvid) ja osalesid Hispaania, Inglismaa ning Prantsusmaa; 2) Läänemeri ( heitlus ülemvõimu pärast) põhilisedTaani ja Rootsi 3) Kagu-Euroopa (võitlus Türgi ohu vastu) Sõjad 17. Sajandil. 17. Saj suurim üleeuroopaline heitlus oli Kolmekümneaastane sõda
RIIK JA ÜHISKOND PRANTSUSMAAL SUURE REVOLUTSIOONI AJAL Suure Prantsuse revolutsiooni põhjustasid kokkuvõttes mitmed tegurid. Neist tugevaimad ja mõjukamad olid Ameerika iseseisvusõja mõju, majandusraskused riigis ning laialdane valgustusideede levik. 5. mail 1789 kutsus kuningas kokku generaalstaadid, mis olid viimati koos olnud 1614. Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat
Kõik kommentaarid