Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on Tartu ülikooli taasavamine 1802 seotud sündmustega Euroopas?

Lõik failist

15
III. EESTI XIX SAJANDIL:
Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia:
Sajand
Olulisemad sündmused
19.saj

  • 1801 – Venemaa keisriks sai Aleksander I.
  • 1802 – Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F. Parrot .
  • 1804 – vallakohtute loomine.
  • 1806 – ilmus „ Tarto maa rahwa Näddali-Leht”.
  • 1816 – pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
  • 1819 – pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus.
  • 1838 – Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES).
  • 1840 – seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda.
  • 1842 – Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing.
  • 1845 – Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine.
  • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”.
  • 1849 – Liivimaa talurahvaseadusega ( analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist.
  • 1853 – hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos „Kalevipoeg”.
  • 1857 – hakkas J.V. Jannsen välja andma ajalehte „ Perno Postimees ”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele.
  • 1858 – Mahtra sõda.
  • 1864 – Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist.
  • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees ”.
  • 1865 – Tartus asutati laulu- ja mänguselts „ Vanemuine ”.
  • 1866 – talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest.
  • 186918.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu.
  • 1870 – Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine.
  • 1870 – valmis Peterburi-Paldiski raudtee , esimene Eestis.
  • 1870. – 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti.
  • 1871 – Saksa keisririigi väljakuulutamine.
  • 1872 – asutati Eesti Kirjameeste Selts.
  • 1878Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni „Sakala”.
  • 1880 – J. Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust.
  • 1881 – Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III.
  • 1882 – C.R.Jakobsoni surm.
  • 1884 – Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp .
  • 1887 – venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele.
  • 1889asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele.
  • 1893Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks.
  • 1894 – Venemaa keisriks sai Nikolai II.
  • 1896 – J.Tõnisson sai ajalehe „Postimees” toimetajaks.

  • Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil:
  • Pärisorjuse kaotamine Eestis:
    Vene keskvalitsuse surve tõttu ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti kubermangude aadlikud tegelema talurahva õigusliku olukorraga. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti 1807 Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816.a ja Liivimaa kubermangus 1819.a. Seadustega:
    • Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest).
    • Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Rendilepingut mittetäitva peremehe võis talust välja tõsta.
    • Säilitati talupoegade liikumispiirangud (neil keelati lahkuda linnadesse ja teistesse kubermangudesse ), millega tagati mõisnikele odava tööjõu olemasolu.
    • Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek .

    19.sajandi esimesel poolel oli umbes 1000 mõisa ja ligikaudu 60 000 talu. Tulenevalt viljahindade jätkuvast langustrendist üritas enamik mõisnikke suurendada oma tulusid mõisapõldude laiendamisega (e talude ja külade mõisastamisega) ja rendi tõstmisega.
  • Talurahva omavalitsuse kujunemine:
    Talurahva omavalitsus (e vallakogukond ) kujunes välja 19.sajandi algul. Omavalitsuse tegevusvaldkondadeks olid:
  • Vallakohtud , mis loodi 1804.aasta talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega.
  • Magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse.
  • Vaestehoolekande korraldamine. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, pannes need tavaliselt külakorda käima.
    Vallakogukonna juhid olid valitavad. Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused ja omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabanes vallakogukond 1866 vallareformiga.
  • Talurahva koosseis 19.sajandil:
    Mõisarahvas
    Külarahvas
    Mõisas teenistust leidnud talupojad: mõisasundijad (nt kubjas - tegeles teoliste tööle-sundimise ja järel-valvega, kilter- kupja abiline , aidamees), majateenijad ja käsitöölised
    Taluperemehed (koos peredega)
    Sulasrahvas
    Vabadikud
    (e popsid või saunikud)
    Rentisid mõisalt maad, tasudes renti teotöö ja muude koormistega
    Said teenistust taludes ;
    peamiselt tegid teotööd mõisa põldudel
    Talude äärealadel elavad maata talupojad, kes vastutasuks pisikese maalapi eest aitasid talu- peremehi hooajatöödel
    10%
    40%
    30%
    20%
  • Talurahva koormised:
    Ülesanne: Täida õpiku 31 abil alljärgnev tabel talupoegade koormiste kohta.
    Mõisakoormised
    Riiklikud kohustused
    Kogukondlikud kohustused
  • Talurahva käärimine 19.sajandil:
    Talupoegade majanduslik olukord vaatamata pärisorjuse kaotamisele oluliselt ei paranenud ; selle põhjused olid:
  • Talude rendilepingud olid piiranguteta.
  • Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon talu arendamisel (rendilepingut ei pruugitud pikendada ning mõisnik võis talupoja renditalust välja tõsta).
  • 1840 puhkes teraviljaikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!).
  • Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880tuhat inimest).
    Talupojad väljendasid oma meeleheidet halveneva olukorra vastu kolmel viisil.
    Ülesanne: Täitke õpiku §31-32 abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage , kuidas oma olukorda
  • Vasakule Paremale
    Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia #1 Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia #2 Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia #3 Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia #4 Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia #5 Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia #6 Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia #7 Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia #8 Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia #9 Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia #10 Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia #11 Eesti 19 sajandi sündmuste kronoloogia #12
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor NightmareStorm Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    15
    docx

    Eesti 19.sajandil

    1 III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 ­ Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 ­ Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 ­ vallakohtute loomine. 1806 ­ ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 ­ pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 ­ pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus.

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    docx

    Eesti 19.sajandi koronoloogiline järjestus

    III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 ­ Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 ­ Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 ­ vallakohtute loomine. 1806 ­ ilmus ,,Tarto maa rahwaNäddali-Leht". 1816 ­ pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 ­ pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus.

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    doc

    Rahvuslik liikumine kokkuvõte

    1 VII. RAHVUSLIK LIIKUMINE. EESTI KUNI 20.SAJANDI ALGUSENI: 1. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS: 1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Mõiste: rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    docx

    Ajalugu, Uusaeg

    päriseks müümine 1860-1870 aastatel, saaremal alles 20.saj algul. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste(ehk väikepõllumeeste) väljakujunemisele Eesti külas. Kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga 19.sajandi teisel poolel kaasnesid muudatused nende elulaadis. (pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eelduses

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    Konspekt

    majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused ­ tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti: · 1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. · 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. · 1812. Tungisid Napoleoni väed (marssal MacDonaldi korpus) Kuramaale, kuid Riia lähistel nende edasitung seiskus. · Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    19. sajandi ajalugu

    majanduslikult kahjulikuks keskaegseks kombeks. Venemaa oli 19. sajandil üks viimaseid riike, kus pärisorjus kehtis ning riiki naeruvääristati seepärast. 3. Aleksander I ning talurahvaseadused Eestis ­ 1802 ,,Iggaüks" seadused, 1804. Aasta seadused ­ mis oli erinevate seaduste sisu ja eesmärk? 1802 seadused: Mõisnikud kitsendasid oma õigusi, aga koormiste määra ja kodukari piire ei täpsustatud 1804 seadused: Määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees 4. Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest 1816 (Eestimaa) ja 1819 (Liivimaa). Aleksander I kinnitas talupoegade vabastamise põhimõtted, talupojad pidid saama vabaks järgmise 14 aasta jooksul. 5. Millised muutused kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? Millised olid probleemid? Talupojad vabastati sunnismaisusest, nad said perekonnanimed ja passid. Tekkisid talurahva omavalitsused ja vallakohtud. Talupojad vabastati ilma maata, st

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    doc

    EESTI 19. SAJANDIL

    KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Vene aeg Eestis 18. - 19 saj.

    VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile,

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun