50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ilmanimeta
Õppematerjali autor
ekspressionistliku ajaluulega, mida avaldati üsna palju just Tarapita ajakirjas. Ekspressionism- sõjavastane protest, astusid võitlusse ahnuse ja tõusiklikkuse vastu. Tagaplaanile jäeti tundeelamused, analüüsisid ja üldistasid. Tähtsaimad liikmsed olid Friedebert Tuglas ja Marie Under XI PILET 1. ,,Toomas Nipernaadi" teose sisu, Nipernaadi kui arhetüüpne kuju kirjanduses, teose idee 2. Valida käsitlemiseks 2 autorit ja nende luulenäited järgnevate hulgast: modernism 1960.-70.aastatel A. Kaalep, A. Alliksaar, J. Viidingu keelemängud. P.-E. Rummo valu ja tõetaotlus. J. Kaplinski harmooniaotsingud. H. Runneli rahvuslikkus, V. Luige uussümbolism, luule poliitiline alltekst. D. Kareva või I. Hirve armastusluule. "Toomas Nipernaadi" on mees, kes suviti rändab mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes
Absurdikirjandus 20.saj I poole algus kuni u 1960.a-teema saab ammendatud. Kuulub postmodernismi alla, Pessimistlik, samas rõõmsameelne.huumor. Eesmärk näidata elu või tema pisiseikade mõttetust Kus? Prantsusmaa. Peamiselt on tegemist näitekirjandusega(väga ebatavaline)-> uuendused teatris. Jonesco, Becett. Eksistentsialism IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik. Williams Tunneb hu
Knut Hamsun (1859-1952) kodaniku nimega Knud Pedersen. Oma esimese teose talupoja elust avaldas ta 19 aastaselt. Hiljem sai ta Norra ajalehe korrespondendiks. Hamsun põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1890 ,,Nälg"- süveneb üksildase puudust kannatava inimese tundmustesse ja tajudesse. 1892 ,,Müsteerium", 1894 ,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilmus veel sari meisternäidendeid
Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui
märkamatuks jätta. Kirjandusloos peetakse teda objektiivse romaani loojaks. Tema teoste kangelased unistavad elus, mis on kuskil mujal, usuvad, et armasus võidab kõik, aga tegelikult viib see neid hukatusse ja hävingusse. Nende kangelaste looja ei ihalenud romantikat, teda ärritas romantikute enesekesksus. Ta ise on öelnud, et kunstnik peab tegema nii, et järglastel jääks mulje, nagu teda poleks olnudki. 2. SÜMBOLISMILE OMASED JOONED Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned
Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. Nad uskusid edasiminekut ja progressi. Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Kõige suurem muutus võrreldes eelneva kirjandusega toimus tekstis. Tekstis kehtivad omaenese seadused. Ideaal on luua asju, mis poleks looduse koopiad. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. Talle on oluline tekst ise, mis tekitab temas assotsiatsioone. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. Tekstil puudub klassikaline kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp
Väliskirjandus Honore de Balzac Prantsuse kirjanik, kes omandas juura hariduse. Balzaci iseloomustab ülisuur energia ja pillav eluviis. Talle meeldis reisida, kuid tohutu kohvi tarbimise tõttu tervis halvenes(1847). Balzac leidis, et kõige õigem zanr kirjutamiseks on realism. LOOMING: Iseloomulik ülipikad kirjelused, tekstides palju detaile, otsekõnes puudub saatelause, tegevuse kulg venib. Ta leiab, et inimese käitumises peegeldub teda ümbritsev ühiskond. Inimesi paneb tegutsema raha- ja võimuiha. ,,Inimlik komöödia" # stseenid maaelust # stseenid provintsielust # stseenid poliitikast # stseenid Pariisist Värsstragöödia ,,Gromwell" ,,Gobseck" ,,Sagräännahk" ,,Suaanid"(I teos) ,,Isa Goriot" Oscar Wilde Iiri pärito
Henrik Ibsen Oli norra näitekirjanik. Esimene kuulus näidend on muinasjutuline ja filosoofiline värssdraama "Peer Gynt". Peategelane on isekas, valelik ja vastutustundetu noormees, kes käitub alati nii nagu talle mugavam on. Peer Gynt röövib pulmast pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig järgneb talle sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Rändab maailmas ja kehastab eri rolle: rändkarjuste pealik, ärimees, orjakaupmees, misjonär. Vanaduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes peab ütlema, mis saab mehe hingest pärast surma. Nööbivalaja ütleb, et Peer pole kunagi olnud tema ise, see, mis meister on temast mõelnud. Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud. Solveig ütleb, et tema jaoks on Peer alati jäänud iseendaks. Järgmised näidendid olid realistlikud ja proosavormis, käsitlesid inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid