Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Esitatud küsimused

  • Kuidas need erinevad turuosaliste vaatenurgast lähtuvalt?
  • Kuidas neid jälgitakse finantseerimisel?
  • Millist rolli nad mängivad?
  • Mida ta teha tahab ja kuhu?
  • Milliseid kogemusi teil on?
  • Kuidas ja kui palju te turul olevaid teisi objekte monitoorite?
  • Kuidas hindate võimalikku nõudluse kasvu?
  • Millise oodatava tootlusega arvestatakse tavaliselt või viimasel ajal?
  • Millest tootluse määr sõltub?
  • Kui oluline on teie jaoks pankade poolne finantseerimine?
  • Mis on pankade peamised eelised ja puudused teiste võõrfinantseerijatega võrreldes?
  • Millised on büroohoonete ehitus ja investeerimislaenude peamised laenuperioodid?
  • Millest peamised erinevused tulevad?
  • Kustutatud balloon tüüpi laene või midagi muud?
  • Milline on tüüpiline nõutav omaosaluse määr?
  • Kui olulised on laenukoormuse kattekordaja ja tasuvuspunkt laenu saamisel?
  • Milline on nõutav maksimaalne tasuvuspunkti suurus?
  • Milline on madalaim sobiv laenukoormuse kattekordaja?
  • Millest need sõltuvad?
  • Millest selle valik sõltub?
  • Millest see sõltub?
  • Kuivõrd keeruline on teie hinnangul veel mitte eksisteerivale pinnale rentnikke leida?
  • Millise pikkusega on tavalised üürilepingud?
  • Millest variatsioonid tekivad?
  • Mida arvate siinsete büroohoonete klassifikatsioonide määramise hetkeseisust?
  • Millest see sõltub?
  • Milline võiks olla klassifikatseerimise lähitulevik?
  • Kuidas määratakse potentsiaalne hoone suurus?
  • Milline mõju on hoone ehitusmaterjalide kvaliteedil ja maksumusel finantseerimisele?
  • Kui oluline on parkla olemasolu suurus ja parkimiskohtade arv?
  • Millistel põhjustel teie hinnangul on turg rohelisuse suunas liikumas?
  • Milline on nende siltide roll üürnike jaoks?
  • Milline on eripärase nimega büroode ja tavaliste üldine kulude erinevus?
  • Kui palju erinevad üürihinnad?
  • Kui palju erineb üürnike nõudlus rohelise ja mitte rohelise kvaliteetse uue pinna puhul?
  • Mida eelistatakse?
  • Mida te peate veel büroohoonete puhul oluliseks mis jäi intervjueerijal küsimata?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #1 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #2 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #3 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #4 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #5 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #6 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #7 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #8 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #9 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #10 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #11 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #12 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #13 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #14 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #15 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #16 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #17 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #18 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #19 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #20 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #21 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #22 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #23 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #24 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #25 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #26 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #27 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #28 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #29 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #30 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #31 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #32 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #33 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #34 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #35 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #36 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #37 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #38 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #39 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #40 Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid #41
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tonis9999 Õppematerjali autor
Antud bakalaureusetöö autorit huvitas teadmine mida peaks Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimise osas jälgima ning kuidas erinevad sellega tegelevad osapooled teemale lähenevad. Selle välja uurimiseks uuriti põhjalikult rahvusvahelisi seisukohti, siin tegutsevate ettevõtete turuülevaateid ning viidi läbi kuus ekspertintervjuud siinsete arendajate, investorite ja pankade esindajatega.

Pangad on finantseerimisel ettevaatlikud, mistõttu esitatavad nõuded on küllaltki konservatiivsed. Büroohoonete finantseerimisel on esmajärgus oluline hoone vastavus üürnike vajadustele ning võetavat laenukohustust katvate rahavoogude olemasolu. Parkimiskohtade olemasolu, hoone üüripinna efektiivsus ja kvaliteet ning teiste mõjurid on olulised, kuid need sõltuvad hoone asukohast. Äärelinna puhul võivad hoones kasutavad materjalid olla odavamad, kuid jälgima peab parkimiskohtade hulka. Soovitatav on 30 m2 üüritava pinna kohta rajada vähemalt üks parkimiskoht. Kvaliteetsete arendusete tagamiseks jälgivad turuosalised pidevalt ka teiste tegevust. Hoonete soetamisel on kaval tehing ajastada konkurendiga samale ajale.

Bakalaureusetöö tulemustel on praktiline väärtus üliõpilastele ja praktikutele, kes huvituvad kinnisvarast ja pangandusest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Tallinna büroohoonete turg 2007. - 2014. aastatel

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE TURG 2007. ­ 2014. AASTATEL Uurimistöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529

Majandus
thumbnail
14
doc

Kinnisvaraturundus konspekt eksamiks

· Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?). Turundus peab olema seotud arendusprotsessiga algusest alates. Keegi peab koguaeg juures olema, kes mõtleb tarbijate vajaduste rahuldamise peale. Üks võimalikke arendusprotsesse. Turundus seotud algusest alates. Turu-uuring >> Maatüki valik >> Teostatavuse analüüs >> Maatüki omandamine >> Detailplaneering >> Hoone projekteerimine >> Ehitustegevus >> Müük >> Järelteenindus (>> Haldamine) Kinnisvaraturu monitooring Enne turundusele/arendamisele mõtlemist tuleks mõelda-jälgida, mis toimub e. monitoorida:

Kinnisvara hindamine
thumbnail
144
pdf

EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele .......................................................................

Maailma majandus
thumbnail
11
doc

Kinnisvara hindamine

nr,- maksustamishind 21)Ehitusregistri ülesanne ja koosseis Ülesanne on arvestuste pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Ehitisregister on kui tehniline koosseis, mis omab vallasasjade osas ajutiselt ka õiguslikku tähendust 22)Ehitisregistris ehitise kohta registreeieitavad andmed.- ehitise olulised tehnilised andmed, sh korteriomandi reaalosa,- ehitise asukoha andmed,- ehitusloa andmed,- kasutusloa andmed,- ehitisega seotud isikute, sh omanike andmed,- ehitamise andmed, sh ehitamisega seotud isikute andmed,- ehitusjärelvalve ettekirjutuste andmed,- vallasasjast ehitisega seotud pantide, arestide ja keelude andmed. 23)Kinnistusraamatu ülesanne ja koosseis Koosseis: kinnisturegister,- kinnistuspäevik, - kinnistusomanik. Ülesanne on kajastada maatükkide õiguslikku reziimi. 24)Kinnistusregistriosa jagude pealkirjad ja neis registreeritavad andmed I jagu: kinnistu koosseis kuhu

Kinnisvara hindamine
thumbnail
46
docx

Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis

pakkumine. Siinjuures on kasusaajaks enamasti kinnistu omanik/arendaja. Samas ei pruugi arendustegevus alati ära tasuda. Seetõttu tuleb eelnevalt teha tasuvusanalüüs ning arvestada, milline võiks olla loodava objekti kasumlikkus, sünergiline efekt. Sünergiline efekt tähendab seda, et tehtud investeeringute maht on arendusprojekti turuväärtuse omast väiksem (Kaing 2011). Kinnisvaraarendusprojektid saab jagada kahte leeri. Esiteks on need projektid, mis tegelevad maaga. Maaga tuleb tegeleda eeskätt selle jaoks, et valmistada see ette hilisemaks hoonete ehituseks. Maa arendusprojektide käigus jagatakse maa kruntideks, mis on varustatud taristu ja ehitusõigusega. Peale maa arendusprojekti lõppemist võidakse valminu maha müüa või välja rentida. Teiseks on need projektid, mis tegelevad ehitusega. Ehitisi rajatakse piirkondadesse, kus neid on kõige enam vaja või siis renoveeritakse vanu

Turism
thumbnail
22
doc

PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

rahavoogudelt piirangute kaotamine). Esimene piirang vähendas pankade suutlikkust konkureerida finantsturgudega finantsvahendite kaasamisel. Globaliseerumine ­ finantsinstitutsioonid ja turud rahvusvahelistuvad ning laiendavad oma haaret erinevatele turgudele. Suured firmad osalevad nii kodu kui ka rahvusvahelistel turgudel. Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi

Pangandus
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik 2011 Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees Projekti vastutav täitja: professor Roode Liias Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-127-0 2 Eessõna Käesolev uurimistöö aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas ajavahemikul september 2009 kuni mai 2011 läbiviidud uuringu „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” tulemused. Uurimistöö on tehtud Sihtasutuse KredEx tellimusel ja finantseerimisel. Lisaks KredEx-ile osalesid uurimistöö juhtrühmas veel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ning energeetikaosakonna esindajad:

Ehitusfüüsika
thumbnail
20
pdf

Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

3. Toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad: GLD (Kuld); USO (Nafta); SLV (Hõbe) jt. 4. Võimendusega indeksaktsiad QLD (liigub koos Nasdaq-100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt 5. Riikide indeksaktsiad EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt 6. Võlakirjade indeksaktsiad: LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt. 14. Balti börside arengutee 1993-1996 Kauplemise algus Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel 2001 Helsingi börs (HEX) omandas strateegilise osaluse Tallinna börsil ning aasta hiljem ka Riia börsil Soome kauplemissüsteemi HETI kasutuselevõtt 2003-2004 HEX ja Stockholmi börs ühinesid, moodustati OMX Group 4 Rootsi kauplemissüsteemi SAXESS kasutuselevõtt Emaettevõte noteeriti Helsingi ja Stockholmi börsidel 2004 Tallinna ja Riia börsid moodustasid ühtse Balti väärtpaberituru:

Raha ja pangandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun