Kordamisküsimused, puiduteadus (1)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Materjaliteadus - Puiduõpetus

3 HALB

Esitatud küsimused

Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie?
Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu?
Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus?
Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel?
Kuidas tekib puitaine?
Millel on kirjeldatud puidu rakuseina kihid?
Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus?
Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine?
Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust?
Milleks kasutatakse nomogrammi?
Millised on tüüpilised puidu- ja tüve rikked?
Kuidas liigitatakse puiduseeni ja millist osa puidust need kahjustavad?
Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu?
Mis on puidu paindetugevus?
Milles seisnevad konstruktiivne eesmärk ja keemiline puidukaitse?
Milles seisneb puidu modifitseerimise põhimõte?
Mis on termopuit ja millised on selle töötlemisetapid?
Kuidas tuleb töödelda puitu enne spooni koorimist?
Mis on kombineeritud puitmaterjalid?
Miks just neid polümeere?

Lõik failist

Kordamisküsimused
„Puiduteaduse“eksamiks

Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie?
Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets , määratlematamets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% jateised liigid 4,0%.
2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal,küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 %võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3.Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudelaladel 25%
2010. aastal hakkas Eesti puidutööstusmadalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toormejärele viis üles puiduhinnad kogu sortimendi ulatuses. Planeeritudraiete maht kasvas 2009. võrreldes 40% võrra. Raiemaht oli 10,5miljonit m3:riigimetsa tegelik raiemaht 3,34 mln, erametsades 7 mln ja muudelaladel 0,15 mln m3.Kõige rohkem raiuti kuuske (1 347 000 m3,29,5%), järgnes kask (23,3%) ja siis tuli mänd (21,9%). Suuremasosas tegeleti uuendus raiega, vähemal määral hooldusraiega.
Üleraiet teostatakse kuuse ja kasega.Alaraie on suur männi puhul, väike haava korral. Teiste liikidepuhul on üleraie.

Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega?
Istandustes kasvatatava eukalüptipuidupõhi kasutusalaks on lühikesekiulise tselluloosi tootmine.Tselluloosist toodetakse paberit.
Istanduste eeliseks on: väike ruuminõudlikkus (80 000 ha suurusest istandusest saadakse 3.5 miljardittm puitu); eukalüpt kasvab raieküpseks 15-20 aastaga, aastanejuurdekasv võib olla üle 50 tm/ha; hübriid lyptus on kõvema puiduga kui tamm ja saab Brasiilias raieküpseks 14…16 aastaga.

Millised on Eesti metsatööstuse ja puidutranspordi põhiprobleemid? Mis tõstaks Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõimet?
2010. aastal võeti RMK poolt arvele 13 675ha ulatuses metsakahjustusi. Metsakahjustusi põhjustasid tulekahjud ,ebasootsad veerežiimid, tuuleheited ja – murrud , mädanikud jaulukikahjustused. Puidutranspordi põhi probleemiks on selle kulukusja metsade raske ligipääsetavus. Logistika on halvastiorganiseeritud.

Kirjeldage puu osasid ja nende põhiülesandeid.
Juured – imavad pinnasest vettmineraalainetega, toimub toitainete säilitus, hoiab tüve püsti.Tüvi – võimaldab ühenduse võra ja juurte vahel. Tagab vee jaainete transpordi. Tõstab võra kõrgele, et tagada ligipääspäikesele. Võra – rohelistes osades toimub fotosüntees, etkoguda toitaineid. Lehtedelt toimub vee aurustumine , et hoida puutemperatuur kontrolli all.

Kuidas toimub orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete ning vee liikumine puittaimedes?
Maltspuidu osas läheb üles, niineosasläheb alla.

Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta.
Sügispuit on tumedam ja tihedam, tekibsügisest kevadeni, tagab puidus mehaanilise tugevuse. Kevadpuit onhele ja kergem, tekib kevadest sügiseni. Tihtipeale laiem jasäsipoolsem. Kevadpuit tagab toitainete transpordi (see toimubsäsikiirtes). Säsikiired tagavad toitainete transpordi horisontaalselt , puu keskelt radiaalselt koore suunas ja tagasi(primaar säsi: algavad säsist, ulatuvad kooreni; sekundaar säsi:algavad puidust, ulatuvad kooreni). Säsikiired esinevad: kases, vahtras , haavapuidus. Sooned esinevad ainult lehtpuidul. Sooned

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bahmatk Õppematerjali autor

1-25 küsimust,mis on vaja kontrolltööks Puiduteaduses

rakk termo rakkud tselluloos säsikiired rakud sooned mikroehitus aastarõngas puus puiduparenhüüm puitaine elastsus seen tõmbetugevus termopuidu

Sarnased õppematerjalid

docx

Puiduteadus

Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab rai

Puiduteadus

docx

Puiduteaduses 4-8 moodul

2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“ Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis:  Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta)  Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne koor, puu v

Puiduteadus

132

pdf

Nimetu

PUIDUTEADUS Juured · Juurtel on kolm peamist ülesannet: · kinnitada puud pinnasesse; · võtta mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhtida neid tüvesse; · säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põh

Kategoriseerimata

doc

Puiduteadus kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES „PUIDUTEADUS” KMM0210 MOODULID 1 – 3. 1. Kui palju on hinnanguliselt puittaimi maakeral? Kui palju neist on okaspuud? Millisel mandril on kõige suurem puiduvaru? Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne

Puiduteadus

doc

Puiduteaduse konspekt

Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukes

Puiduteadus

pdf

Puit ja puitmaterjalid

______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t

Puiduõpetus

docx

Puiduteaduse Konspekt

1. Juurte ülesanded · Kinnitavad puud pinnasesse · Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse · Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid. 2. Puutüve ülesanded · Hoida üleval tervet puud tüve ja oksi · Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks · Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis

Puiduteadus

docx

Puiduteaduse konspekt eksamiks

Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus

Puiduõpetus

Rohkem sarnaseid