Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Tähtsad nimed sotsioloogias (0)

Sotsioloogia - Sissejuhatus sotsioloogiasse
1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Sotsioloogias tähtsad nimed
  • August Comte – teda peetakse sotsioloogia rajajaks. Sotsioloogia mõiste autor. Positivismi rajaja. Ühiskonna arengustaadiumid.
  • Wilhelm Wundt – sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega.
  • Georg Simmel – sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme.
  • Charles Wright Mills – sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu.
  • Thomas Kuhn – teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest.
  • Herbert Spencer – 19. Sajandi tuntuimaid evolutsiooniteoreetikuid. Militaarne ja industriaalne ühiskond. Sotsiaaldarvinism – loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas, tugevamate ellujäämine.
  • Karl Marx – materialist, materialistlik ühiskonnateooria: ühiskond jaguneb kaheks: baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada klassideks (kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ja töölised). Võõrandumine oma tööst ja töö produktist. Ühiskonnas 5 ühiskonnatüüpi ehk tootmisviisi ehk formatsiooni. Klassivõitlus, erinevad klassihuvid ja nende allasurumine. Klassiteadvus. Ideoloogia – valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistlik teadus, kunst jne on mitteobjektiivsed ehk ideoloogilised , marksistlik teadus ja kunst on objektiivsed ehk mitteideoloogilised. Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni peamine eesmärk on kultiveerida alamklassidele kuulekust võimule.
  • Emile Durkheim – Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid. Tööjaotus. Religioon – sakraalne ja profaanne sfäär. Religiooni allikaks on ühiskond. Ühiskonnas domineeriv religioon peaks kuidagi kujutama ühiskonda, kus ta on tekkinud. „inimese religioon“. Enesetapud sõltuvuses ühiskonnast. Egoistlik , altruistlik, anoomiline, fatalistlikud. Kultuuri kohta: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu. Anoomia – olukord, kus vanad normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud (võib põhjustada kuritegelikku käitumist). Ühiskonnas esineb käitumist, mida peetakse kuritegelikult. Ühiskonnas on see hea, sest suurendab seaduskuulekate inimeste ühtekuuluvustunnet. Mingisugust käitumist defineeritakse kuritegelikuks, et ühiskonnas oleks alati deviantsust. Religioon tekib ühiskonna baasil, see on ühiskonna enesepeegeldus. Religiooni on vaja ühiskonna säilimise jaoks.
  • Max Weber – sotsiaalteadlane peab oma uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru saama ja siis välja tooma käitumise põhjused. Uurimisobjekti ideaaltüübid. Uurida tuleb inimeste tegevust. Sotsiaalne tegevus: sihiratsionaalne, väärtusratsionaalne, traditsionaalne , afektiivne tegevus. 3 võimu ehk domineerimise ideaaltüüpi: legaalne , traditsionaalne, karismaatiline domineerimine . Kapitalism tekkis suuresti tänu kalvinismile. Kapitalistliku kasu saamisele orienteeritud väärtuste süsteem. Stratifitseerimise tunnused: majanduslik jõukus, staatus (prestiiž), võim. Uuris konkreetseid religioone. Religioone saab eristada selle alusel, kuidas nad suhestuvad ilmaliku maailmaga .
  • Vilfredo Pareto – loogiline ja mitteloogiline käitumine. Sotsioloogia peab uurima mitteloogilist käitumist. Jäägid: kombinatsioonide jääk (emarebased) ja agregaatide püsivus (isalõvid)
  • Bronislav Malinowski – Briti sotsiaalantropoloogia koolkonna rajaja. Bioloogiline funktsionalism – inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused ja ühiskonna ülesanne on neid täita. Seda teevad erinevad sotsiaalsed institutsioonid (vajaduseks söömine institutsiooniks toidu varumine jne). Kultuuri kohta: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele
  • Alfred Reginald Radcliffe -Brown – Briti sotsiaalantropoloogia. Sotsiaalne funktsionalism – institutsioonide ülesanne on ühiskonna vajaduste täitmine. Ühiskonna peamine vajadus on stabiilsuse tagamine ja institutsioonid aitavadki seda teha. Funktsionalistliku analüüsi eesmärgiks on välja selgitada institutsioonide roll ühiskonna kui terviku funktsioneerimises.
  • Talcott Parsons – Ameerika funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria – kõiki sotsiaalteadusi ühendav teooria. Tegevusteooria (uurib inimtegevusega seotud probleeme) – suure teooria alustala. Inimtegevuse tunnused: eesmärk, toimub mingis situatsioonis (vahend ja keskkond), reguleeritud sotsiaalsete normide pool. Sotsiaalse korra probleem – ühiskonnas valitseb kord, sest tegutsejate teod on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt. Süsteemiteooria – tegevuse analüüsist loobus ja ühiskonnateooria keskmeks sai süsteemiteooria (uurib erinevate süsteemide käitumist), peamised süsteemid: sotsiaalne, kultuuriline ja psühholoogiline (isiksus). Internaliseerimise kontseptsiooni edasiarendaja – ühiskond püsib koos tänu sellele, et enamus selle liikmed on internaliseerinud ühiskonna põhiväärtused. Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö: inimesed alluvad sotsiaalsetele normidele, sest nad on need internaliseerunud.
  • Robert K Merton – kritiseeri Parsoni suur teooriat. Tema arvates tuleks luua keskastme teooria (teooriad, mis keskenduvad valdkondadele). Funktsionaalne analüüs – eesmärgiks välja selgitada, kuidas sotsiaalse süsteemi elemendid aitavad kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Igal elemendil funktsioonid (kasulikud tagajärjed) ja düsfunktsioonid (kahjulikud tagajärjed). Need mõlemad võivad olla manifestsed (avalikud) ja latentsed (varjatud). Sotsiaalne struktuur ja deviantsus : erinevad tegevused eesmärkide ja vahendite puudumisel ja olemasolul ( konformsus , innovatsioon, ritualism, retreatism, mäss).
  • Claude Levi- Strauss – Prantsuse strukturalism . Eesmärgiks oli uurida inimese mõistuse üldiseid seaduspärasusi. Selleks ta uuris kultuurilisi nähtusi (müüdid jne), mis on inimmõistuse otsesed produktid ja seetõttu leidub seal ka seaduspärasusi. Primitiivse ühiskonnas avaldub inimmõistus kergemini. Binaarsed opositsioonid – nähtuste vastandamine , kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid.
  • Juri Lotman – Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Uuris kirjanduslikke tekste . Arvas , et kultuuri võib vaadelda kui suurt teksti.
  • Vladimir Iljitš Lenin – konfliktiparadigma, Marxist mõjutatud. Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad neid aitama . Imperialism – kapitalismi viimane arengufaas , ekspluateeritakse riikidevaheliselt. Sotsialism – vajalik vaheaste kommunismini, võetakse võimete kohaselt ja antakse töö alusel. Kommunism – võetakse võimete kohaselt ja antakse vajaduste alusel.
  • Antonio Gramsci – konfliktiparadigma. Sotsioloogiline paradigma ei ole paratamatus , saab tekkida vaid siis, kui inimesed teadlikult kujundavad ajalugu. Töölisklassil ei teki eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on nii nagu peab ja kõik on õiglane, teist võimalust ei nähta.
  • Max Horkheimer, Herbert Marcuse , Theodor Adorno , Erich Fromm jt – frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria. Kritiseerib kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteadlase esmane eesmärk peaks olema inimeste elu paremaks muutmine ehk emantsipatsioon . Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku toodangu jaoks vajalikke väärtusi. Inimesed muutuvad robotiteks, individuaalsus kaob. Kapitalistlik kultuuritööstus toodang standardiseeritud nagu tootmisliini toodang.
  • Jürgen Habermas – Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastu ratsionaliseerimine oli positiivne: inimesed said vabalt arvamust avaldada avalikus sfääris. Kapitalismi areng takistab ühiskonna kriitilist analüüsi ja ei saa ka arvamust vabalt avaldada. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus, kuid see tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega.
  • Pierre Bourdieu – ühiskond koosneb väljadest ehk sfääridest, millel on kindlad reeglid. Edu saavutatakse siis, kui tuntakse välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab ära kapitali hulk. 3 liiki kapitali: majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne. Võib üht asendada teisega . Habitus – inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Kujuneb välja seal, kus inimene üles kasvab. Habituse kaudu toimub reproduktsioon – ebavõrdsuse taastoomine põlvkonnast põlvkonda. Klass ja maitse – inimese klassipäritolu paneb paika tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse jne osas. Kultuuriline kapital on inimese üldine kultuursus (kombed, haritus jne). Sümboliline kapital – seda kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda, kuidas asjad tegelikult on, mis on hea, mis on õige.
  • Charles Horton Cooley – sümboliline interaktsionism . Peegelmina kontseptsioon – inimese minapilt kujuneb teistega suheldes, protsess 3 etapiline. See kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab, et teised temasse suhtuvad. Primaarne ja sekundaarne grupp.
  • George Herbert Mead – sümbolilise interaktsionismi juhtfiguur. Inimese mina koosneb kahes poolusest: I (aktiivne poolus ) ja Me (passiivne poolus). Inimese mina kujuneb välja teistega suheldes. Sealjuures on oluline erinevate rollide proovimine: olulise teised (konkreetsed inimesed) ja üldistatud teine (kujuteldav abstraktne kõrvalvaataja). Laste juures võib tähele panna: Play (ei mõelda rollidele) ja Game (suudetakse ükskõik millisesse rolli astuda).
  • Alfred Schultz – fenomenoloogiline sotsioloogia (uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad). Loomulik hoiak – suhtumine, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes ja selle järgi on maailm inimesest sõltumatult eksisteeriv nähtuste kogum, milles ei pea kahtlema. Eeldab, et inimesega kellega suheldakse, saab enamus asjadest samamoodi aru nagu mina.
  • Thomas Luckmann ja Peter Berger – fenomenoloogiline sotsioloogia. Inimesed konstrueerivad reaalsust sotsiaalselt. Inimesed ei tunneta füüsilist ja sotsiaalset maailma nii nagu see tegelikult on – nad loovad endale maailma ise ja see on sotsiaalne protsess (tehakse koos teiste inimestega).
  • Harold Garfinkel – fenomenoloogiline sotsioloogia. Etnometodoloogia – uuritakse, kuidas inimesed igapäevaelus tegutsevad ja kuidas nad maailma endale arusaadavaks teevad. Kui inimesed satuvad kokku arusaamatusega, siis nad seostavad selle millegi tuttavaga, et selle läbi arusaamatust asjast aru saada. Igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite tunnused: need on vaikivad (vaikimisi omaks võetud, neid ei teadvustata), nende rikkumisel tuleb leida rikkumisele seletus ja nende rikkumine ajab inimesi enamasti vihale.
  • George C Homans – sotsiaalse vahetuse teooria. Inimeste lähisuhted on justkui majanduslik kauplemine . Inimesed tahavad saada võimalikult palju naudingut ja vähe kannatusi. Nad tahavad saada teistelt psühholoogilisi hüvesid, aga selle jaoks peavad nad pakkuma teistele seda, mida nad tahavad.
  • Sigmund Freud – psühhoanalüüs. Marxi kõrval oluline sotsiaalteadlane. Üldine psühholoogiline teooria – alateadvuse, isiksuse jne teooriad. Spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonnaarengu kohta – Oidipuse konflikt, isatapp , looma (tootemi) kui isa sümboli austaminereligioon. Teadvuse tasandid : teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Isiksuse struktuur: ID, EGO, SUPER -EGO. Internaliseerimine – protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimestele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, ta täidab neid vabatahtlikult ja nende rikkumisel tunneb süütunnet. Lapsepõlve tähtsus – inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves.
  • Gary S Becker – ratsionaalse valiku teooria: majandusteaduslike lähenemiste rakendamine sotsiaalsetele eluvaldkondadele. Eeldab, et inimesed on ratsionaalsed kalkuleerijad ja on maksimaalse kasumi peal väljas. Inimkapital on inimese kogemus, teadmised, haridus , oskused, kogemused jne. Abielu ja perekonna majanduslik teooria, abieluturg.
  • Edward O Wilson – sotsiobioloogia. Inimese käitumise uurimisel rakendatakse Darwini evolutsiooniteooriat. Inimeste sotsiaalne käitumine on suuresti määratud geenide poolt. Aitasid kaasa esivanemate ellujäämisele ja paljunemisele.
  • Erik H Erikson – inimene areneb ja sotsialiseerub terve elu. Inimese elukäik seisneb üldinimlike probleemide lahendamises (neid on 8). Elukäigu uuringud – uuritakse inimeste kogu eluteed (tähtsate elusündmuste ajastamist, nende järjekorda ja muutujate mõju sündmuste ajastamisele ja järjekorrale).
  • Margaret Mead – murde-ea probleemid esinevad vaid lääne kultuuris, sest teismelistel on vaja langetada olulisis otsuseid. Erinevates kultuurides on erinev isiksuse areng. Kultuuridevahelised võrdlevad uuringud: uuritakse psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides (individualistlik ja kollektivistlik).
  • Jean Piaget – lapse mõtlemine peab läbima mitu arengustaadiumit (senso-motoorne, preoperatsionaalne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium) enne kui jõuab täiskasvanulikku loogilise mõtlemiseni. Mõistuse teooria – inimestel on teadvus ja oma arusaam maailmast.
  • Lev Võgotski – lääne kultuurile on omane loogiline mõtlemine, sest neil on seda kogu aeg vaja. Traditsionaalsetes pole vaja. Erinevates kultuurides on mõtlemine ja selle areng erinev.
  • William McDougall – instinktiteooria: inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolest.
  • B F Skinner – biheivorism. Inimkäitumine on õpitud kogemuste teel. Operatne tingimine (õppimisprotsess): inimene teeb kogu aeg midagi, sellel on positiivsed või negatiivsed tagajärjed. Meeldivate tagajärgedega tegude edasise sooritamise tõenäosus kasvab, ebameeldivate omad langevad. Tehniline nimetus sellele: tegude tagajärjed kinnitavad ehk sarrustavad inimeste käitumist.
  • John B Watson – andke mulle beebisid ja ma kujundan nad ükskõik kelleks!
  • Albert Bandura – sotsiaalse õppimise teooria. Vaatlev õppimine – suurem osa oskustest on õpitud teisi jälgides ja jäljendades.
  • Robert Pluumin – jagatud keskkonna mõju inimese arengule on väike: samas peres üles kasvanud lapsed on peaaegu sama erinevad kui erinevates perekondades üles kasvanud lapsed. See tähendab, et iga laps tajub perekondlikku keskkonda erinevalt. Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö: ühiskonnas, kus valitseb üldistatud usaldus tehakse koostööd ning ei kardeta pettust teiste inimeste poolt.
  • Judith Harris – lapsevanemad ei oma pikaajalist mõju lastele. Suhtlemine eakaaslasetega on palju olulisem lapse normaalse arengu jaoks, kui suhtlemine vanematega.
  • Fran Sulloway – sünnijärjekorra uuringud. See mitmendana perekonda sünnitakse on oluline mittejagatud keskkonna element, sest see on samas peres kasvavatel lastel erinev. Esimesena ja viimasena perre sündinud laste vahel on süstemaatiline erinevus: esimene on rangem ja korralik, viimane on mässumeelne.
  • Abraham Maslow – vajaduste hierarhia: bioloogilised, turvalisuse, sotsiaalse kuulumise, tunnustuse saamise ja eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused aktuaalsed siis, kui madalama taseme vajadused rahuldatud.
  • Ronald Inglehart – vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole. Vaesed (materialistlikud väärtused) töökohta, raha ja täis kõhtu; rikkad (postmaterialistlikud väärtused) isiksuse arengut, heategevus jne.
  • H. P. Grice – vestluses on teatud maksiimid ehk reeglid. Näiteks vestluses ei tohi anda liiga palju ega liiga vähe infot. Vestluses tuleb mainid asju, mis on informatiivsed, annavad uut teavet ja ei ole iseenesest mõistetavad.
  • Erving Goffman – sotsiaalne dramaturgia. Inimene täida kogu aeg mingeid rolle, pole sellist hetke, kus ta neid ei täidaks. Seega pole mõtet otsida tõelist mina. Mina on mulje, mida tahetakse jätta teistele enda kohta. Inimtegevuse peaeesmärgid: soovitud mulje jätmine ja viisaka konsensuse säilitamine. Eeslava ja tagalava. Suhtumine oma rolli: siiras (samastumine) ja küüniline ( distantsi suurendamine ).
  • Thomas Hobbes – sotsiaalse lepingu teooria, mänguteooria eelkäija. Looduslik seisund – kõikide sõda kõikide vastu, inimesed tahavad kasu saada ja on valmis selle nimel teisi petma. Ühiskondlik (sotsiaalne) leping – inimesed loobuvad vabatahtlikult oma looduslikust seisundist, st nad alluvad sotsiaalsetele normidele selle asemel, et igast olukorras kasu saada. Riik – organ, mis jälgib, et inimesed täidaksid sotsiaalset lepingut. Inimene mängib ülejäänud ühiskonnaga vangidilemmat. Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö: riik valvab korra järele, karistab lepingu rikkujaid.
  • Robert Axelrod – ratsionaalsete indiviidide vahel võib tekkida ka koostöö. Koostöö on pikemas perspektiivis kasulikum, sest kui üks petab , siis petab ka teine ning mõlemad saavad lõpuks kahju. Petmisega kasu ei saa.
  • Jacob Moreno – sotsiomeetria – uuritakse inimeste vahelisi eelistusi. Sotsiomeetriline küsitlus – grupiliikmetelt küsitakse, milline grupiliige neile kõige rohkem meeldibselgitatakse välja, milliseid valitakse kõige rohkem ja milliseid kõige vähem. Selle järgi saab välja tuua 5 sotsiomeetrilist staatust: populaarne, tõrjutud, unustatud, vastuoluline , keskmine.
  • Mark Granovetter – võrgustikuanalüüs. Nõrgad suhted on töö otsimisel paremad, sest tugevad suhted ei anna meile uut infot.
  • Alfred Lewis Kroeber – kultuur on superorganism – seda ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Sellel on oma arenguloogika.
  • Marvin Harris, Julian Steward – kultuurimaterialism e kultuuriökoloogia uurib, kuidas ühiskond kohandub looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Geograafiline determinism
  • Edward Sapir ja Benjamin Lee Worf – lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab oluliselt seda, kuidas ta maailma tajub ja kuidas ta sellest mõtleb. Erineva emakeelega inimesed elavad erinevates maailmades.
  • Michel Foucault – ajalooline diskursusanalüüs. Kuidas teemasid kajastatakse, millised arusaamad muutuvad üldlevinuks, millised kaovad. Võim on üldisem nähtus kui vaid käsu pealesurumine või sellele allumine. Võimule allutakse ka siis, kui käsku täidetakse kui ka hakatakse vastu. Käsu andmine on ka võimule allumine. Tõde ja võim (võim peitub tõe taha)
  • Teun van Dijk – ajakirjanduslik diskursusanalüüs. Varjatud suhtumine.
  • Johan Gotfried Herder – maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, ajaloo subjektiks on rahvused . Rahvus on inimese olulisemaid tunnuseid. Keel on keskne tunnus, aga ka rahvusvaim.
  • Benedict Anderson – rahvus on inimeste viis end maailmas määratleda. Inimesed tundsid varemalt kokkukuuluvustunnet nendega, kes järgisid sama religiooni või allusid samale valitsejale. Nüüd tekkis kokkukuuluvustunne nendega, kes lugesid samas keeles.
  • Peter M Blau – sotsiaalsel struktuuril kaks dimensiooni : sotsiaalne diferentseerumine e eristumine (horisontaalne dimensioon ) ja sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon e ebavõrdsus (vertikaalne dimensioon).

  • FUNKTSIONALISM
    KONFLIKTITEOORIA
    Kingsley Davis , Wilberlt Moore
    Ralf Dahrendorf, Randall Collins
    Ühiskonnas toimub vaba konkurents positsioonide pärast
    Ühiskonnas piiratakse ligipääsu parematele positsioonidele
    Kõrgematel positsioonidel on andekamad inimesed
    Kõrgematel positsioonidel on rikaste vanemate lapsed
    Ebavõrdsus eksisteerib, kuna inimestel on erinevad võimed
    Ebavõrdsus eksisteerib, kuna inimestel on erinevad võimalused
    Ebavõrdsus on ühiskonna jaoks kasulik – kõigil on võimalus kusagile püüelda ja vähendada ebavõrdsust.
    Ebavõrdsus on domineerivatele gruppidele kasulik
    Madalama positsiooniga grupid on olukorraga nõus ja ei taha süsteemi muuta
    Madalama positsiooniga grupid ei ole olukorraga nõus, kuid ei saa süsteemi muuta
  • Raymond Boudon – hariduslik ebavõrdsus tuleneb haridusotsusest.
  • James Coleman – leidis, et kooli „tase“ ei mängi erilist rolli õpilase edukuse määramisel, pigem sõltub see perekondlikust päritolust. Hiljem leiti, et ta siiski alahindas kooli tähtsust

  • Funktsionalism
    Konflikti teooria
    Gary Becker, Talcott Parsons
    Pierre Bourdieu, Samuel Bowles
    Haridussüsteem varustab ühiskonda vajalike oskustega
    • Selgitab välja õpilaste anded ja arendab neid
    • Annab õpilastele ühiskonna jaoks vajalikke oskusi (inimkapitali)
    • Diplom on signaaliks tööandjale inimese oskuste kohta
    Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust
    • Keskklassi lapsed õpivad paremini ja jäivad paremates koolides , nad lähevad edasi õppima (seda soodustab kultuuriline kapital)
    • Töölisklassi lapsed õpivad halvemini ja halvemates koolides, nad suunatakse kiiresti tööle
    • Hilisem töökoht vastab haridusele
    Meritokraatia – ühiskond, inimese edukus sõltub tema võimetest, oskustest ja töökusest
    Haridussüsteem õigustab ebavõrdsust, kuna loob mulje meritokraatiast
  • Richard Herrnstein ja Charles Murray – lääne ühiskondades toimub stratifitseerumine päriliku IQ alusel.
  • Immanuel Wallerstein – maailmasüsteemi teooria: maailma võib jagada tuumaks (rikkad riigid), poolperifeeriaks (keskmised riigid) ja perifeeriaks (vaesed riigid).
  • Elman Service – poliitiliste süsteemide jaotus: kogukondlik ehk rühm, hõimusüsteem ehk sugukond , pealikuvõimuga ehk hõimuliit, riik.
  • Robert Dahl – uuris võimustruktuuri. Leidis, et otsused on algatatud erinevate huvigruppide poolt ja võim ei ole koondunud ühe gruppi kätte. Demokraatia on huvigruppide vaheline tasakaal.
  • William Domhoff – USA eliidi uuringud: ärimehed ja nende lapsed, puhkavad kinnistes kohtades, lobitöö, debütantideball tütardele, eliitkoolid jne.
  • Karl Polanyi – formalistlik majandusteadus – kõikides kultuurides on majandusseadused samad. Substantivistlik majandusteadus – kõikides kultuurides on majandusprotsessid unikaalsed
  • Adam Smith - pani aluse majandusteadusele. Ühiskond süvendab aina rohkem tööjaotust, sest siis on toomine efektiivsem. Inimeste tegevust juhib „nähtamatu käsi“, mille abil saab nii inimene kui ka ühiskond kasu
  • Carl Menger, Eugen Böhm-Bawerk – neoklassikaline majandusteadus. Põhineb ratsionaalsel valikul : inimesel on soovid, eesmärgid (järjestatud tähtsusejärjekorras), keskkond pakub talle võimalusi nende saavutamiseks, inimene omab täiuslikku infot valikuvariantide kohta, inimene teeb valiku nii, et ta saaks maksimaalselt kasu.
  • Gustav Schmoller, Thorstein Veblen – kriitika neoklassikalisele majandusteadusele ja ratsionaalse valiku teooriale . Majandusprotsessid on mähkunud sotsiaalsetesse protsessidesse: turg ei ole teistest sfääridest lahus. Inimene ei ole ratsionaalne : ei suuda alati parimaid otsuseid langetada. Inimene ei ole alati maksimaalse kasu peal väljas.
  • Cesare Lombroso – on olemas kriminaalne inimtüüp, kellel on spetsiifilised tunnused. Nad on jäänukid inimese varasematelt evolutsiooni tasemetelt. Nad seisavad loomadele lähemal kui keskmine inimene.
  • Edwin Sutherland – kuritegu on õpitud ja selle põhjused on sotsiaalsed. Elatakse kuritegelikus keskkonnas, võetakse omaks kuritegelikud eeskujud. Kurjategijad on enamasti vaesematest piirkondadest pärit, kuid on ka valgekraesid (kõrge sotsiaalse päritoluga).
  • Richard Cloward ja Lloyd Ohlin – kuritegelikud subkultuurid (kriminaalne, konfliktne, retreatlistlik).
  • Howard S Becker – sildistamise teooria: esmane deviantsus ( sooritatakse kuritegu), sildistamine (pannakse silt külge, et sa oled kurjategija ), teisene deviantsus (võtad omaks selle sildi ja hakkadki nii käituma).
  • Edward B Tylor – religioon tekkis inimeste soovist seletada loodusnähtusi. Religiooni arenguetapid : animism , polüteism, monoteism
  • Gabriel Tarde – imiteerimine ehk jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess: käitumuslik nakkus, sotsiaalne õppimine ja täiuslik imiteerimine.
  • Gustav Le Bon – hulkade psühholoogia. Inimesed muutuvad rahvahulkades mõjutatavamaks ning nende anonüümsuse ja karistamatuse tunne tõuseb.
  • Mancur Olson – teooria kollektiivsete planeeritud tegevuste loogikast. Kasulikum on lasta teistel töö ära teha, ise „viilida“. Efektiivsem on töö väikestes gruppides, sest kasum jaotub väheste inimeste vahel ja raskem on „viilida“. Seega ühiskonnas domineerivad vähemusgrupid. Suured grupid teevad töö ära siis, kui neid sunnitakse või saavad lisahüvesid. „entusiastid“ – need, kes on hüvedest eriti huvitatud ja on nõus nende saavutamise nimel kulud katma. Kui ühiskond on stabiilne pikka aega, siis eelised suurte ja väikeste gruppide vahel vähenevad, aga kunagi ei kao täiesti ära.
  • Lewis Henry Morgan – ühiskonna arenguetapid: metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon
  • Leslie White – uusevolutsionism. Varasemad evolutsiooniteooriad olid lihtsakoelised, kuna üritasid eristada arenguetappe. Evolutsiooni tuleks hinnata abstraktsete statistiliste näitajate alusel: energia tootmise alusel, ühiskonna arenedes energiatootlikkus kasvab ühe elaniku kohta.
  • Oswald Spengler – tsükliteooria. Primitiivsed kultuurid on ajaloota, kogu aeg ühesugused. Kuid vahel arenevad nendest kõrgkultuurid, mis läbivad 2 faasi: kultuur (arengu faas, luuakse uusi asju) ja tsivilisatsioon (arengu langus, taasavastatakse vanu asju).
  • Pitrim A. Sorakin – kultuuritsüklid, mis kultuuri arengus korduvad: ideatsiooniline, meeleline ja segatsükkel (idealistlik).
  • Walt W Rostow – moderniseerumisteooria. Majanduskasvu staadiumid: traditsiooniline ühiskond, kasvu eeltingimused, kasvu algus, küpsemine, tarbimisühiskond. Arengumaad peaksid need staadiumid läbima ja arenenud maadega koostööd tegema, et areng toimuks kiiremini. Arengumaad on liigselt seotud arenenud maadega.
  • Daniel Bell – industriaalühiskonnale järgneb postindustriaalne ühiskond.
  • Fredric Jameson – postmodernistlik kultuur on kapitalistliku majanduse ilming.
  • Jean Baudrillard – postmodernistlik kultuur on sõltumatu majandusest ja poliitikast . Seda iseloomustab tegelikkuse ja tegelikkuse kujutamise vahelise piiri kaduminehüperreaalsus.
  • Francis Fukuyama – liberaalne demokraatia on saanud valdavaks poliitiliseks ideoloogiaks ja seda ilmselt troonilt ei löö. Poliitiliste ideede ajaloo lõpp.

    • Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪
    Vasakule Paremale
    Tähtsad nimed sotsioloogias #1 Tähtsad nimed sotsioloogias #2 Tähtsad nimed sotsioloogias #3 Tähtsad nimed sotsioloogias #4 Tähtsad nimed sotsioloogias #5 Tähtsad nimed sotsioloogias #6 Tähtsad nimed sotsioloogias #7 Tähtsad nimed sotsioloogias #8 Tähtsad nimed sotsioloogias #9 Tähtsad nimed sotsioloogias #10 Tähtsad nimed sotsioloogias #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liina Tamm Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Loengutes käsitletud isikud ja nende tähtsus sotsioloogias.
    sotsioloogia Durkheim Marx kapital religioon majandusteadus institutsioonid rahvus paradigma haridussüsteem becker ratsionaalsus fenomenoloogiline

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    doc

    Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2

    Sissejuhatus sotsioloogiasse Tänapäeva sotsioloogia teooria Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma ­ funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu ­ Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus.

    Sotsioloogia
    thumbnail
    19
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam

    Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte ­ positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline ­ jumal, 2) metafüüsiline ­ abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne ­ teaduslik Herbert Spencer ­ evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    thumbnail
    72
    doc

    Sotsioloogia materjal eksamiks

    Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad

    Sotsioloogia
    thumbnail
    22
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

    c) Maailmas toimub globalireerumine, kuna see 37. Millised on läbilõikelise uuringu eelised muudab maailma õiglasemaks longitudinaalse uuringu ees? d) Viimasel sajandil on maailmas toimunud a) Läbilõikelist uuringut on üldiselt lihtsam läbi ulatuslik globaliseerumisprotsess viia Vii kokku sotsioloogide nimed ja nende poolt kasutatud b) Läbilõikeline uuring võimaldab paremini mõisted. Vali igale vasakus tulbas kujutatid autorile jälgida ajas toimuvaid muutusi paremas tulbas mõiste, mida see autor kasutas. Iga autori c) Longitudinaalne uuring võimaldab paremini kohta üks mõiste. jälgida ajas toimuvaid muutusi 26. Alfred Schultz - loomulik hoiak suhtumine maailma, 38

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    thumbnail
    53
    doc

    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

    Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg ­ 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    thumbnail
    46
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse

    Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik ­ Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) ­ logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks:

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    thumbnail
    14
    doc

    Sotsioloogia alused.

    - kasumi saamise motiiv, ratsionaalne tegevus kasumi nimel Sotsialism - tootmisvahendite eraomandus puudub - toodetakse vastavalt riiklikule plaanile, mis lähtub rahva vajadustest. Käsumajandus: riik ütleb tootjatele mida ja kui palju toota ning mis hinnaga seda müüa. - Ümberjagamine: võimukeskus kogub tootjate poolt toodetu enda kätte ja jagab selle laiali. Majandusteaduslik ja sotsioloogiline lähenemine majandusele Majandusteaduse ja sotsioloogia vahel on juba ammu eksisteerinud teatav vastuolu. Karl Polanyi ­ on kahte sorti majandusteadust. Formalistlik majandusteadus eeldab, et majandusseadused on kõikides kultuurides samad; see on tänapäevane majandusteaduslik lähenemine. Substantivistlik majandusteadus eeldab, et igas kultuuris on majandusprotsessid unikaalsed (sotsioloogiline lähenemine). Majandusteaduslik lähenemine Adam Smith (1723-1790) ­ tänapäevase majandusteaduse üks alusepanijaid.

    Sotsioloogia
    thumbnail
    198
    doc

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

    Sotsioloogia


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Registreeri ja teeni
    10 punkti

    Konto olemas? Logi sisse

    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun