50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 36 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
118 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gertsaarm
Õppematerjali autor
lugem teisel punktil asuvalt nivelleerimislatilt on võrdne h-ga. Teodoliidi puhul piisab pikksilma kallutamisest. Tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse nii kaua, kuni luigem neile asetatud latilt võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaatevälja segama ei jääks). Vastamata küsimused: 16, 25, 40 Kasutatud kirjandus: Paar õpikut, Armanovi ja Tomi konspektid Autor vabandab kirjavigade ja lihtsalt arusaamatuks jäänud teksti pärast :) Head põrumist !!!
lugem teisel punktil asuvalt nivelleerimislatilt on võrdne h-ga. Teodoliidi puhul piisab pikksilma kallutamisest. Tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse nii kaua, kuni luigem neile asetatud latilt võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaatevälja segama ei jääks). Vastamata küsimused: 16, 25, 40 Kasutatud kirjandus: Paar õpikut, Armanovi ja Tomi konspektid Autor vabandab kirjavigade ja lihtsalt arusaamatuks jäänud teksti pärast :) Head põrumist !!!
Geodeesia II Tahhümeetriline mõõdistamine 1. Põhimõte Kontuurmõõdistamise tulemusena saadakse plaan, millel on kõik maastiku kontuurid ja objektid kujutatud topograafiliste leppemärkidega, kuid projekteerijal on tarvis saada ettekujutust ka maapinna reljeefist s.t. on tarvis määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine; geomeetriline nimelleerimine (kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, mille abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud). Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi. Tahhümeetria topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline esend ja kõrgus. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tulemusena s
Joon 4 Et vaia mõõtmed võimaliku mõõtmistäpsuse juures on geomeetrilise punkti jaoks liiga suured, siis lüüakse vaiasse nael või mingi muu püsiv märk, mis õigupoolest märgistabki joone algust või lõppu. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai (märkvai), mis ulatub üle maapinna ja mille maavaia poolsel küljel on tekst. Tekst võib koosneda vajalikest andmetest punkti kuuluvuse, välja märkijate ja märgistamise aja kohta. Geodeesia õppepraktikal märgitakse numbrivaiale praktika brigaadi number, punkti otstarve (pp.=polügonomeetria punkt, pn. = pinna nivelleerimine, pk. = pikett trassi märgistamisel jne. ) ning punkti number. Mõõdetava joone siht puhastatakse - kõrvaldatakse puud, põõsad, kõrvalised esemed jne. Kui on nõutav suur mõõtmistäpsus (baasijooned kaudsetel mõõtmistel), võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit
Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid
Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sisemuses koonduvad
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja
Geodeesia eksamiteemad kevad 2020 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega ● Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Eelöeldu praktiliseks realiseerimiseks kasutab geodeesia matemaatika, füüsika ja astronoomia põhimõtteid 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed ● Maa on ümmargune(poolusete kohal lapik) Ümbermõõt= umbes 40000km ● R=6 371 km 3. Geograafilised koordinaadid ● Laiuskoordinaat (ϕ) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel.( Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid