Eakas inimene. Uuurimisreferaat (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

doc

Kroonilise psüühikahäirega eakad

seisund ja toimetulekuvõime on oluliselt mõjutatud pikaajalisest haigusloost ja raviprotsessist. Samuti on nende individuaalsed arengulood ja hetkel saadav kõrvalabi erinevad, sest osa neist elab tavapärases keskkonnas kas üksi või koos perega, teine osa on aga (kas päevase või ööpäevaringse järelevalve või toetusega) hoolekandeasutustes kas ,,uustulnukad" (äsja või hiljuti elama asunud) või ,,staazikad" (palju aastaid elanud) olijad. Kroonilise psüühikahäirega eaka, sh eriti skisofreeniahaige seisundi, selle muutuse ja kõrvalabi vajaduse hindamine nõuab erilist tähelepanu. Ennekõike tuleb seejuures silmas pidada psüühikahäirega kaasuvaid kehalisi haigusi, sensoorseid puudusi ja arvestades seda, et eakad võtavad sageli mitmeid ravimeid, ka ravimite võimalikke kõrvaltoimeid.. Üldreegel eakate ravis on "alusta madalalt ja liigu aeglaselt". Kõrvaltoimete viimine miinimumini aitab

Närvihaigused

17

doc

VANURIIGA

märgatavam, kui selles eas inimestel üldiselt. Sümptomeid on siiski nii vähe, et igapäevase eluga toimetulek ei tekita veel raskusi. 5. PSÜÜHILINE VANANEMINE F. GIZE JÄRGI Psüühiline vananemine on erinev. F. Gize järgi on kolm tüüpi vanenenemist: 1- vanur- negativist, kes eitab, et ta vananeb. 2- vanur- ekstravert, mitte eitav oma vanemist saabumine (lapsed on täiskasvanud, muutused perekonnas, 3- introventirovaane tüüp- inimene, kes teravalt tunneb vanenemise protsess, kaob huvi kõigele uuele, elab minevikus. Kuna inimese elus tuleb paratamatult ette kriitilisi perioode, siis räägitakse ka nn. elulistest ehk arengukriisidest, mis leiavad aset rasketel eluetappidel, enamasti üleminekuperioodidel (murdeiga, lapsevanemaks saamine, kliimaks, pensionile jäämine jt.). Nendel perioodidel toimuvad suured muutused inimese elus. Kriisiga on tegemist siis, kui tasakaal on häiritud

Pervasiivsed arenguhäired

42

doc

GERONTOLOOGIA

2. vanurite enesemääramise õigsus 3. eelduste loomine sotsiaalse ja vaimse aktiivsuse säilitamisega 4. mitmekülgsete teenuste pakkumine 5. integreerumine ühiskonda Vananemise kohta kasutatakse viit väljendit 1. vanur 2. pensionär  3. rauk 4. eakas 5. seenior 1. Kronoloogiline iga e. passi järgi 2. Füüsiline iga e. vanus ­ Sobiva lugemiskauguse muutumine ja välimuses toimuvad muutused. (kortsud, juuksed lähevad halliks, lihaste taandareng, muutused luustikus, väheneb une vajadus) Võimalik on aeglustada piisava füüsilise koormuse, tervisliku toitumise, eluviisi muutuse ja hoolitsemise läbi 3

Ühiskonnaõpetus

9

doc

Arengupsühholoogia eksami konspekt

eluaastast.  85-100-a - hilishilis täisiga  100-... nn ülivanurid Arenguülesanded:  Füüsiline seisund – vananemisteooria e paranemine haigustest võib võtta kauem aega, kulumisteooria e ajurakkude arv väheneb, orienteerumine keskkonnas aeglustub, luud on hapramad, unevajaduse vähenemine  Kognitiivsed võimed – nägemine,kuulmine, haistmine,maitsmine, mälu muutub raskemaks  Sotsiaalsed suhted – suhted on asümmeetrilised ehk eakas tahab lastega rohkem suhelda kui vastupidi  Võimaliku probleemid:  Dementsus – masendus, vaenulikus,ärevus, alzheimei tõbi  Depressioon -kurbus, hajameelsus, hoolimatus, probleemide eitamine  Stress – pensionile minek vabatahtlik või sunnitud  Vaesus – Eestis on vaeste protsent eakate hulgas kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt  Elamistingimused - (üksielavad eakad)

Sotsiaaltöö

18

doc

ARENGUPSHHOLOOGIA 2018

varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani ­ küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1.Perekonna osas--madal sotsiaal-ökonoomiline status ja väga palju lapsi juba enne perekonnas olemas. 2. Geneetiline eelsoodumus teatud haigustele 3. Ema karakteristikud: Vanus alla 18 a. Vanus üle 40 a. Ema toitumus ( alatoidetud ema, ehk ülekaalulised vastsündinud)

Arengupsühholoogia

54

docx

Tervis ja heaolu

andma oma panuse ühiskonna heaks. Inimeste jaoks on vaimne tervis vahend, mis võimaldab neil realiseerida oma intellektuaalset ja emotsionaalset potentsiaali ning leida ja täita oma rolli ühiskondlikus, kooli- ja tööelus. Ühiskonna seisukohast aitab kodanike hea vaimne tervis kaasa jõukuse, solidaarsuse ning ühiskondliku õigluse kasvule. Halb vaimne tervis mitmekordistab kodanike ja sotsiaalsüsteemide kulusid, kahjusid ning koormust. Vaimselt terve inimene: • tajub maailma realistlikult, • on teadlik oma tundmustest ja käitumismotiividest ning • suudab kontrollida oma käitumist ja teatud määral jagu saada oma masendusest, hirmust ja halvast enesetundest, • on adekvaatse enesehinnanguga, suudab sõlmida lähedasi inimsuhteid, suudab töötada ja sotsiaalselt suhelda, • tema tegevused on põhiliselt stabiilsed, suudab kasutada enesevalitsemise vahendeid saamaks hakkama isiklike eluprobleemidega. Vaimset tervist mõjutavad:

Inimeseõpetus

25

doc

Tervise psühholoogia

Pidevalt muutuvad kognitiivsed ja käitumuslikud püüded et hakkama saada väliste ....... Nõab pingutust Pingutatakse et ohjata situatsiooni Toimetulek on õpitud käitumise stressiolukorras reageerimiseks Pidevalt muutuv protsess Isikuomaduste ja keskkonna interraktsioon võib olla evokatiivne introvertne laps jäetakse eemale, kuna arvatakse,e t ta ei soovigi osaleda. , proaktiivne mõjub ilneb siis, kui inimene hakkab ise endale keskkondi looma, intovertne inimene, otsib ka endale sellise töö (raamatukoguhoidja, reaktiivne . Triaad subjektiivne kogemus e. Tunne. Neurofüsioloogilised muutused autonoomses ja kesknärvisüsteemis. Emotsiooni väljendus. Stressiga toimetulek Sublimatsioon- suuname energia, mis on sotsiaalset aktsepteeritud, et oma tunnetega toime tulla. Viha Lähed poksi trenni. Aja ratsionaalne planeerimine. Sotsiaalne toetusvõrgustik.  Oskus puhata.

Psühholoogia

25

docx

AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

Ema ­õmbleja, isa puussepp. Lapsepõlves põdes tuulerõugeid. . Allergiat ei tea endal olevat. Kahjulikke harjumusi ei ole (ei suitseta ,ei joo). Patsient arvab, et on oma vanuse kohta päris hea tervise juures. Tema ema on surnud 81a, isa suri 89 a . On õde 60 a, kes elab Tallinnas üksi ja on hea tervise juures .Vend on 65 a ja elab koos oma poja perega maal isa talus. Patsiendil on kaks poega. Patsient elab üksinda ja on liikuv inimene. Harrastab jalutamist ja kergemate kodutööde tegemist. Psühholoogiline ja hingeline tervis Patsient on tavaliselt emotsionaalselt stabiilne. Kontaktivõime on hea kuid tähelepanu hajutatud. Kohati esinevad meeleoluhäired. Patsiendi mõtlemine vastab eale, mälu halvenenud. Patsient räägib ja väljendab end arusaadavalt. Patsient on sõbralik, rahumeelne, omab kindlat maailmavaadet, pikemalt suheldes on avatud ja sotsiaalne. Stressiga tuleb toime omaette olles, mediteerides ja lugedes

Meditsiin

Kommentaarid (1)