Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemine: Gorbatšovi võimuletulek, Brežnevi doktriini tühistamine, Ida-Euroopa vabanemine sealhulgas Saksamaa taasühinemine, külma sõja lõpp (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Sissejuhatus filosoofiasse TÜ

MIS ON FILOSOOFIA (Isiah Berlin) - Uurimisvaldkonna paistab määravat ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks vastavad valdkonnad on loodud. - Sõnastada küsimused nii, et nad oleks vastatavad kas empiirilisel formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mudeleid, mõtlemise ja tegutsemis

Sissejuhatus filosoofiasse

50

doc

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.

Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle

Õigus

21

rtf

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele

Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium............................................

Väitlus

58

pdf

Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel

Sageli kasutatakse sellist argumenti, nagu „ka sina“ (lad k. tu quoque). Selle asemel, et väide ümber lükata, süüdistab üks inimene teist või viiakse tähelepanu enda või oma vigade pealt kellegi teise peale või nende vigade peale. Süüdistus ei pea olema tõene, seda võidakse kasutatada üksnes mõju avaldamiseks. Inimesest lähtuva argumendi alla kuulub ka enda näitamine heast küljest, sealhulgas ka enesekiitmine. (Aava 2003: 52–56) Eesti keeleteadlane Martin Ehala liigitab argumentum ad hominemi alla ka autoriteedile vihjamise kui ühe demagoogilise mõjutusvõtte. (Ehala, Kitsnik 2011: 6) Autoriteedile viitamist võib pidada üldiselt tõsiselt võetavaks tõestamisliigiks, ent tuleb vaadata, kas tegemist on pädeva inimesega midagi ütlema. Näide tu quoque’st : Prof. Smith ütles Prof White’ile: „Sa oled liiga karm enda õpilastega,“ mille peale prof.

Filosoofia

15

doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia

Ajalugu

11

doc

Konspekt

Kursuse "Filosoofia ja loogika" (HS-310) loogika osa loengukonspekt Argumentatsiooni (arutluse) komponendid Üldiselt: argumentatsioon on omavahel (loogiliselt) seotud väidete kogum, mille eesmärk on meid milleski veenda (nt mingi seisukoha õigsuses, mingi tegevuse soovitavuses. Just veenmine on komponent, mis eristab argumentatsioone ka teistest loogiliselt seotud väidetekogumitest: näiteks "Ma kihutan autoga sellepärast nii kiiresti, et mul on gaas põhjas" pole mitte argumentatsioon, vaid seletus. Väited Oma vormi poolest on väited subjekt-predikaat konstruktsioonid1: Subjekt ­ see väite komponent mille kohta midagi väidetakse. Predikaat - see väite komponent, mida väidetakse. Oma sisu poolest jaotuvad subjekt-predikaat konstruktsioonid laias laastus hinnanguteks ja propositsioonideks. Propositsioon on väitelause mõte või sisu, mis saab olla tõene või väär. Nt ei saa olla tõene või väär väite "Lennart Meri on paha" si

Loogika

197

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�

Matemaatika ja loogika

51

docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Õun Berkeley - me ei saa mõista objekti eraldi tema kvaliteetidest. Eemaldame õunast kõik kvaliteedid, mille järgi me teda tunneme -värvuse, kuju, suuruse, lõhna, maitse jne. Mis jääb järele? Nähtamatu õun, mille olemasolu pole kuidagi võimalik kindlaks teha. Mille poolest see erineb õuna puudumisest? David Hume sõnastas selgesti selle vastuväite Locke'ile: "Pärast värvuste, helide, sooja ja külma väljaarvamist väliste olemasolude seast ei jää järele midagi, mis võiks anda meile õige ja järjekindla idee kehast."Treatise of Human Nature, I, iv, 4(Tlk T.Hallap) Hume tahkusest: "Tahkuse idee on idee kahest objektist, mis isegi juhul, kui neid surutakse üksteise vastu ülima jõuga, ei suuda teineteisesse tungida, vaid säilitavad eraldi ja iseseisva olemasolu. Niisiis on tahkus täiesti mõistetamatu üksinda,

Filosoofia

Kommentaarid (0)