Jood I on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus. Kaalium- ja 7 naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas. Ainete keskmine sisaldus rakkudes. Orgaanilised ained Anorgaanilised ained Valgud 14% Vesi 80% Lipiidid 2% Anorgaanika 1,5% Sahhariidid 1% Nukleiinhapped 1,1% Anorgaanika. Vesi –ülesanne: ainete transport, temperatuuri hoidmine, lahusti, rakkudel rõhu hoidmine, pH tasakaalu hoidmine; organismides enamasti 70-95%. Orgaanika- Valgud=proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid, koosnevad aminohapete jääkidest. Kõige aminohapete koostisesse kuulub aluseliste omadustega
siseelunditest, seda siis mürgistusena. V) Elementide vastandtoime. Ca/Strontsium, strontsium asendab Ca kõhredes ja liigesed järk järgult lakkavad töötamast. (teatud mäestike piirkondades). Radioaktiivne strontsium luudes- pika poolestusajaga põhjustab luuvähki. VI) Elementide kättesaadavus. Toidunõud, happelises keskkonnas vabaneb alumiinium toitu. Teflonkattega nõud hakkavad narmendama siis lekib toitu fluori. Vesi. Molekulaarne funktsioon taimse fotosünteesi lähteaine, mille tõttu vabaneb H2O O2 !. Tõelistel bakteritel ei vabane O2, v.a. tsüanobakteritel (sinivetikad) (taimefotosünteesi tüüp). Vesi osaleb hüdrolüüsi reatsioonides. Keemiline ja bioloogiline hüdrolüüs on 2 eri asja. Bioloogiline hüdrolüüs on biopolümeeride ensümaatiline lagundamine. Seedeprotsessid. Tärklis + vesi (amülaas) (vaheühendid) - - glükoos. Leib annab suus mäludes mitme minuti
lamellid, kus esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus, vee ja CO2 abil toodetakse suhkruid. *Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Ainevahetuslik funktsioon. *Leukoplastid – säilitavad varuaineid, värvitud. Kloroplast – leukoplastiks: kui roheline taim satub pimedusse. Kromoplast – kloroplastiks: porgandi säilitusjuur muutub roheliseks. ELU KESKKOND – VESI Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena fotosünteesil, lõpp-produktina hingamisel). On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Moodustab vesiniksidemeid. Vee omadused: 1. Väga tugev lahusti, võimeline lahustama palju rohkem kui teised lahustid. 2. Koosneb oksüdeerija-hapniku ja aktiivse redutseerija-vesiniku aatomitest. 3. Vee molekul on polaarne. Veega saab kujundada elektrilist ümbrust. 4. Mineraalainete vahendaja väliskeskkonast
Absoluutne 0 = -273oC *99% elusloodusest koosneb 4 keemilisest elemendist: C, H, O, N – seepärast nimetatakse neid põhielementideks. Inimesest moodustavad need 95%. VESI Anorgaaniline aine. 2/3 vett saame joogiga ja 1/3 toidust. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel ja naha kaudu. 65% on meeste keha veesisaldus (naistel 50%, sest rasvasisaldus suurem). Ajukoes on kõige rohkem vett, luukoes (hamba emailis) kõige vähem. Vesi võib kehas olla: rakusisene, rakkudest väljas pool, plasma (vere vedel osa) Tema omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. Täidab mitmesuguseid funksioone: 1) Ta on hea lahtusti ja osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides (fotosünteesi lähteaine; hingamise lõpp-produkt). 2) Transpordifunktsioon – kindlustab organismide siseelundkondade töö 3) Kaitsefunktsioon – pisarad, sülg, loode 4) Tagab siserõhu rakkudes (selle vähenedes tekivad kortsud)
Esimesed on kaetud lipiidse müeliintupega, mida võime piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. Selge on see, et mööda isoleeritud närvikiude liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad Lipiididel on struktuurne kui ka varuaine roll. Varuainena saab vaadelda reservlipiide, milleks meis on põhiliselt neutraalrasvad Metaboolse vee tekitamine. Lipiidide lõplikul lõhustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kilo lipiide annab lõhustudes ligikaudu 1,1 kg vett. Valgud · Suured biomolekulid (=biomakromolekulid) · Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest, see tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse · Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist · Aminohappejääkide vahel on peptiidside · Mitmetasemeline srtuktuur · Spetsiifilised aktiivalad erinevate ainete sidumiseks · Sisaldavad lämmastikku
normaalseks talitluseks. See kõik on vajalik, et reguleerivad organismi kasvu, arengut ja ainevahetust Kindlapiiriliste biofunktsioonideta elemendid (millised need on enam-vähem ja mis se tähendab et on kindlapiiriliste funktsioonideta) Ei teata kas neil üldse on mingi funktsioon kehas või nad niisamas sattunud sinna ja jäänd(Al, Ag, Ba, Be, Bi jt.) Vesi elusorganismis (palju on ja milleks vaja). Vesi moodustab umbes 2/3 meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. 2/3 kogu keha veest on rakusisene ning 1/3 rakuväline. Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vet. universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust; aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu. aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid 2. Sahhariidide biokeemia
b) Tarbitava toidu kvaliteet mõjutab otseselt organismi keemilist koostist. Absoluutne taimetotlus. Puuduvad : Raud(kehv veresus), Koobalt(Verevähk), Tsink(Potentsi ja maitsmishäired), Kaltsium (luudehõrenemine). <--------------------------------------------------------------------------> TEINE TÖÖ <--------------------------------------------------------------------------> vesi Vee ülesanded molekulaarsel tasandil : 1. vesi on taimse fotosünteesi lähteaineks.(hapnik eraldub veest) 2. Vesi osaleb hüdrolüüsi reaktsioonides. (tärklis+vesi=Glükoos) 3. vesi on universaalne lahusti. Suhe veesse : a) hüdrofiil e. vettarmastavad. Lahustuvad vees või seostuvad veega. (tärklis, tselluloos, zelatiin). ained kas märguvad või punduvad. b) hüdrofoobsed e. vettpõlgavad. Ained mis ei lahustu, ega seostu vee molekulidega. (õlid, rasvad, vahad) 4
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev oksüdeerija, kindlustab hi
Kõik kommentaarid