Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale (0)

Sarnased õppematerjalid

54

docx

Raamatupidamise alused

omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada:  raamatupidamise ehk finantsaruanneteks;  maksudeklaratsioonideks;  statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena:  finantsarvestust;  juhtimisarvestust;  kuluarvestust;  maksuarvestust;  finantsanalüüsi;  eelarvestamist,  sisekontrolli;  auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse

Raamatupidamine

34

docx

Raamatupidamise alused

ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada:  raamatupidamise ehk finantsaruanneteks;   maksudeklaratsioonideks;  statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena:  finantsarvestust;  juhtimisarvestust;  kuluarvestust;  maksuarvestust;  finantsanalüüsi;  eelarvestamist,  sisekontrolli;  auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse

Raamatupidamise alused

6

doc

Raamatupidamise mõisted ja teemad

RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise eest

Raamatupidamine

62

pdf

Finantsarvestuse konspekt

põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti raamatupidamise seadusega, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrusega ning mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamiskohustuslane Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), - kohaliku omavalitsuse üksus, - Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, - füüsilisest isikust ettevõtja, - Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Algdokument raamatupidamise seadusele § 7 vastav dokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument (raamatupidamise seadusele § 6) , mille alusel kantakse tehing raamatupidamisregistrisse (päevaraamat jne.). Majandustehingud raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tulemuseks on

Ettevõtlus alused

72

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused

TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014  2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe;

Raamatupidamise alused

124

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2

Raamatupidamise alused

32

docx

Raamatupidamine I osa

soetamiskulud. Varud hinnatakse hiljem bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või realiseerimise netomaksumus (müügihind-turustuskulud). Soetusmaksumuse ja realiseerimise netomaksuse vahe kantakse aruandeaasta kuluks. Lõpetamata toodang ja valmistoodang kajastatakse bilansis tootmise omahinnas. Materjali ja kauba eest tarnijatele tehtud ettemaksete summa bilansipäeva seisuga kajastatakse varude koosseisus (ettemaksed tarnijatele). Sõltuvalt sellest, kas ettevõtja on käibemaksukohustuslane või ei ole, võetakse varu erinevalt arvele. Varude kontod on aktivakontod, deebetis on alati varude sissetulek ja kreeditis väljaminek. Saldo jääb alati deebetisse (või saldot ei ole), sest varusid ei saa rohkem välja minna kui varusid oli. Raamatupidamislausendid: Ostetakse tarnijalt varusid (materjal, kaup jne.), arve on tasumata ja varud võetakse raamatupidamises arvele D: Varud D: Käibemaks K: Võlad tarnijatele

Raamatupidamise alused

31

pdf

Majandusarvestus

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004  1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste

Majandusarvestus

Kommentaarid (0)