Rahvusvaheliste suhete teravnemine 30. aastate teisel poolel. Versailles süsteemi kokkuvarisemine, Anšluss (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

Inglismaale ja Prantsusmaale. Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919

Ajalugu

21

pptx

TEINE MAAILMASÕDA

Sammhaaval uue sõjani Getter Orav 12. klass TEINE MAAILMASÕDA Uute konfliktikollete kujunemine Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komint

Ajalugu

3

doc

Teine maailmasõda: konfliktikollete kujunemine ning II MS algus

Teine maailmasõda: sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: 1935. a tühistas Saksmaa ühepoolselt Versailles lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Sx. sõlmis Inglismaaga kokkulepe, millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium. Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks. 1936

Ajalugu

3

doc

Tegevus aastatel 1929-1939

Usuti, et kui riiki valitseb tugev juht, siis lahenevad probleemid päevapealt. Usas saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts. Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollas, suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler ning tuli võimule 1934 (Saksamaa diktaator ehk füürer). Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mis juhtis H.Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gastapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne.

Ajalugu

6

doc

II maailmasõda

See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala kuid isesisvus jäi püsima. Balti riigid ja NSVL 1940 juunis esitas NSVL ulitmaatumi Leedule, Lätile ja Eestile nõudes luba Punaarmee täiendavate punaväelaste sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse loomist. Balt riigid nõustusid. Alates 17.juuni.1940 Balti riigid täielikult okupeeritud. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine 1940 lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe algul sisse piirama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks valmistus ka NSVL. NSVL sõjaplaan oli kui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit. Seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootamatult. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSVL piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks

Ajalugu

6

doc

II maailmasõda

nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks. 3-6 august 1940 võttis NSV Liit Balti riigid enda koosseisu. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944 Barbarossa-1940 aastal kinnitatud Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu. Eesmärk oli kohene Punaarmee purustamine. 1941 koondus NSV Liit läänepiirile, kus valmistuti Saksamaale ootamatut rünnakut. Eesmärk oli Barbarossaga sarnane. Stalin alahindas Hitlerit, nii et Saksamaa rünnak tabas neid ootamatult. Saksamaa ja NSV Liidu vaheliste suhete halvenemise põhjuseks oli soov omada kontrolli Euroopa üle. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks: Nord-Leningradi, Süd- Ukraina vallutamine, Mitte-Moskva Saksamaaga samaaegselt alustas NSV Liidu vastu sõda ka Rumeenia-liitusid ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Esialgu läks kõik Hitleri plaani kohaselt. 1941 aastaks oli Saksamaa vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis suuri kaotusi

Ajalugu

5

docx

Ajaloo KT, konspekt Teine Maailmasõda.

Ajaloo KT Teine Maailmasõda 1. II MS puhkemise põhjused ja algus. Uued konfliktikolded tekkisid demokraatia nõrgenemise või diktatuuriga asendumise tõttu. See teravdas rahvusvahelist olukorda. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles lepingu. Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. See oli tal seni keelatud. Saarimaa liitus uuesti Saksamaaga ja 1936. aastal viis Hitler oma väed Reini tsooni. Tegelikult ei olnud Hitleril jõudu Lääneriikidega sõdimiseks ning kui Lääneriigid oleksid sekkunud, oleks Hitler olnud sunnitud taganema. Lääneriigid piirdusid protestidega. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning

Ajalugu

8

doc

Maailm kahe sõja vahel.

· Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Diktatuuride tekkepõhjused: · Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguste laienemine => uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust tulevased diktaatorid edukalt kasutasid. · Pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele. · Majanduslikud raskused: tulevase diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi

Ajalugu

Kommentaarid (0)