ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti tegeleb MÖ probleemidega lähtudes majanduspoliitikast. Nt: raha- ja fiskaal- ning valuutakursi, tulu- ja tööstuspoliitikat ning majanduskasvu küsimused Keskseks probleemiks on majanduslike häirete, esmajoones konjunktuurikõikumiste analüüs. Nt: töötus, inflatsioon, maksebilansi tasakaalu puudumine jne Suure panuse kaasaegse makroökonoomika tekkesse ja arengusse andis John Maynard Keynes, kes ühendas reaalse ja monetaarse sfääri majandusteoorias ning selgitas oma kontseptsiooni kehtivust efektiivse (ehk rahaga tagatud) nõudluse kaudu. Ühendas Keynes säästmise (säästud S), kapitalimahutused (investeeringud I ) ja tarbimise
vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vōib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 4
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nime
kasvumääraga ning tööjõu efektiivsus 3 protsendilise kasvumääraga, siis püsiseisundis kasvab toodang efektiivse töötaja kohta …….. protsendise määraga: 0 7. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on kuldreeglile vastav tarbimine efektiivse töötaja kohta avaldatav: f (k*) - (δ + n + g) k* 8. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundis riigi majandus allpool kuldreeglile vastavat taset, siis kui: MPK - δ > n + g 9. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi kogutoodangu kasvumäär: n+g 10. . Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi toodangu kasvumäär efektiivse töötaja kohta: 0 11. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi toodangu kasvumäär (tegeliku) töötaja kohta: g 12
kaubavahetust kasulikkust kajastavate hõlbustav vahend. Hindade avaldamise vahend Raha kui rikkuse akumulatsioon ja laenamisvahend 1) Vahetus vahend võimalik vahetada kaupu ja teenuseid ilma partnertehinguta a) Kaubanduse ulatuse suurenemine rahvusvaheline kaubandus b) Majandus efektiivsuse tõusus spetsialiseerumine majandusüksuste tasemel c) Majanduse spetsialiseerumise süvendamine piirkondlik spetsialiseerumine 2) Maksevahend - võimalik maksta tänapäeval ajaalise nihkega (pangakaart) 3) Väärtusmõõt raha abil hinnatakse nii kaupu kui teenuseid. Raha teeb hinnad võrreldavaks 4) Akumulatsiooni vahend rikkus on paigitatud rahasse, raha annab koguda 5) Ajadimensiooni kandja, kus raha on seotud tuleviku tehingutega( foward futur)
Eeldus kehtib ka tööjõu kohta. Monetaristid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal. 5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Neoklassikalised majandusteadlased: 1.Majandus on põhiliselt stabiilne. 2. Valitsus ei suuda kuidagi majandus mõjutada. Väidavad, et ärimehed näevad läbi iga valitsuse katse majandusega manipuleerida ning kasutavad selle oma huvides ära. 3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. Esindajaks on ka nn. Austria koolkond- soovitavad loobuda matemaatilistest mudelitest, mis võimaldavad arvestada olulisi faktoreid, mis nende arvates eeldatavasti majandust ei mõjuta. Lähtuda tuleks ratsionaalsusest ja loogikast (nn
ostukorvimksumusu uuritavaperioodil Tarbijahinnaindeks THI= × 100 ostukorvimaksumus baasperioodil THI 1−THI 0 Inflatsioonimäär π= ×100 THI 0 T öö tud Töötusemäär = T öö j õ ud × 100 2.Klassikaline teooria : Majandus pikal perioodil z Y = F (z K, z L) –tootmisfunktsioon konstantse mastaabiefektiga z- positiivne arv Y = F ( K , L ) = Y –kogutoodang Π(profit) kasum =P × Y-W × L−R × K Π=PF ( K , L )−W × L−R × K Töö(jõu) piirprodukt MPL ¿ F ( K , L+1 ) −F(K , L) Kasumi muut ∆ π=( P × MPL ) −W ∆ π=tulude muut−kulude muut
a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d. On horisontaalne Majandustsükli langusfaasis toob majanduse stimuleerimine reeglina kaasa a. Intressimäärade kasvu b. Avaliku sektori osakaalu vähenemise majandustegevuses c. avaliku sektori võlakoormue kasvu d. riigieelarve defitsiidi alanemise Klassikaline majandusteooria väidab, et tööpuudus a. on probleem, mille peab lahendama valitsussektor b. on positiivne nähtus, msest hoiab palgad madalal ja majandus konkurentsivõimelisena c. on turumajanduse peamine probleem d. on loomulik osa majandustsüklist, aga see on isekorrigeeruv Klassikalise kogupakkumise kohaselt (ASLR) kui majandus toimib potentsiaalses tootmismahus (Y*), siis ekspansiivne fiskaalpoliitika toob kaasa a. Hindade kasvu b. Tootmismahu pikkaajalise kasvu c. Hindade alanemise d. Tootmismahu kokkutõmbumise Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) a. Kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks b
Kõik kommentaarid