Tallinna Ülikool Kasvatusteaduse Instituut Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................. ..................................3 I Hiina Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................................................4 Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................5 Naine Hiina kultuuriruumis ................................................................................. .....6 Naudingukunst Hiina ühiskonnas ..........................................................................7 Hiina kasvatusmudel ............................
Rituaali kontsentratsioon oli pidu. Peo staadiumid olid: puhastumine, teekond (liikumine jumalate asukoha poole), ohverdamine, jumalikustamine (söödi ohverdatud liha, oldi seksuaalsuhetes). Rituaali üks kindlaid koostisosi ja elutõdede õppimise vorme oli rituaalne tants. Tants oli 3 üks elu õppimise vorme. Zestid olid rituaalse tantsu osa. Samuti oli muusika loodusrahvaste eneseväljenduse üks olulisi komponente. Tema kaudu sai edasi anda ka kõige õrnemaid tundeid. Muinasaja inimesed oskasid väärilist tähelepanu pöörata kõneosavusele. Seda läks vaja sõjapidamises (arutati sõjapidamise küsimusi hõimukaaslastega, peeti kohut, kehtestati seadusi). Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast ka lastelegi. Muinasrahvastel oli tuntud väga tugeva väega sõna-loits, mis distsiplineeris. Väga kaugele minevikku ulatub nime pühaks pidamine
määratletud. Jesuiitide koolides töötasid klassid kaks ja pool tundi hommikul ja kaks tundi õhtul. Nädalas oli üks vaba päev. Koolipäeva rutiin ei erinenud palju tänapäeva kooli omast. Suurt tähelepanu päärati heale ladina keelele, loodusteaduste ja võõrkeelte tundmisele, heale suhtlemis- ja veenmisoskusele. Õpetajateks valiti parimad pikaajalise pedagoogilise ette- valmistusega orduliikmed. 7. HIINA Hiina tsivilasitsioon, üks neljast iidsest kõrgtsivilisatsioonist Egiptuse, Mesopotaamia ja India kõrval, on jätnud inimkonna kultuurilisse arengusse oma kindla ja sügava jälje. Hiina väga pikk ajalugu sisaldab tohutu hulga sõdu, mässe, paleepöördeid, mis tingisid dünastiate vahetusi. Loodusesse suhtus hiinlane tohutu lugupidamisega ja nägi alati ennast osana sellest. Hiinlasele oli hauataguse elu ja hinge teema sama tähtis kui eurooplasele, kuid hinge
määratletud. Jesuiitide koolides töötasid klassid kaks ja pool tundi hommikul ja kaks tundi õhtul. Nädalas oli üks vaba päev. Koolipäeva rutiin ei erinenud palju tänapäeva kooli omast. Suurt tähelepanu päärati heale ladina keelele, loodusteaduste ja võõrkeelte tundmisele, heale suhtlemis- ja veenmisoskusele. Õpetajateks valiti parimad pikaajalise pedagoogilise ette- valmistusega orduliikmed. 7. HIINA Hiina tsivilasitsioon, üks neljast iidsest kõrgtsivilisatsioonist Egiptuse, Mesopotaamia ja India kõrval, on jätnud inimkonna kultuurilisse arengusse oma kindla ja sügava jälje. Hiina väga pikk ajalugu sisaldab tohutu hulga sõdu, mässe, paleepöördeid, mis tingisid dünastiate vahetusi. Loodusesse suhtus hiinlane tohutu lugupidamisega ja nägi alati ennast osana sellest. Hiinlasele oli hauataguse elu ja hinge teema sama tähtis kui eurooplasele, kuid hinge
Kõik kommentaarid