100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 272 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ko3o4ka
Õppematerjali autor
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Referaat Koostaja: Laura-Liis Piigert Juhendaja: Maie Jesjutina 2012 PÄRNU 1. , 9 , 1156 - . , , , 1156 , , , - , , . 1153 . , , . , . : , , , . . , , , . , , . - , , . , , - , . , , , , . , , . , , (). , . , , . , 9 , . 12 , , . , . 1147 , - , , -, « », , - ( ). , , , . , 15 1157 , , , . , -. . , , : , , . 2. . , - , , . 13 , . , , . , , III , . , 1319 , , , - . , " ", , ,
PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu. 1660 Oliva rahu. Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu. 1699 Poola + Taani + Vene liit Rootsi vastu. 1700 1721 Põhjasõda 1710 Tallinn kapituleerub. Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu. 1739 Piibli tõlkis eesti keelde AntonThor Helle (pietist) 1739 Rooseni deklaratsioon. Rõhutati pärisorjust. 1765 Browne'i ettepanekud
● 19. saj kogu euroopa rahvustunnetuse tõus ● toonane keiser Aleksander I (1801 - 1825) reformimeelne Rahvusliku ärkamisaja viis etappi 1. eliit - üksikud ärksad (peterson) 2. haritlaskond (Faehlmann) 3. seltsid - ärkamisaeg (1860-80) (koidula, köhler, Jannsen) 4. poliitiline - radikaalid/mõõdukad (venelaste vs baltisakslaste eeskuju) 5. oma riigi loomine!! keskused Trt, Peterburi, Viljandimaa Perno Postimees 1857 palvekirjade aktsioon - talupoegadelt vene tsaarile aleksandrikooli liikumine - hurt, jannsen hakati tunnetama end ühtse rahvana huvi keele, maa kultuuri vastu võideldi enda õiguste eest nõuti võrdsust baltisakslastega rahvusliku liikumise algus ● 1838 õpetatud eesti selts ● 1857 perno postimehe algus (jannsen) ● 1864 jannsen kolis tartusse - eesti postimehe algus ● 1864 palvekirjade kampaania (köleri juhtimisel) anti üle keisrile 9.nov ● 1865 laulu ja mänguselts vanemuine
Ellerile küllaga nii Narva-Jõesuus suvitades kui ka kolmeteistkümnel viimasel suvel Laulasmaal. Tartu Reaalkooli päevil oli Heino Elleri muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, viiulimängu sai aga harrastada Aleksander Lätte kokku pandud eestlaste sümfooniaorkestris. Aastad 19071920 möödusid Elleril Peterburis. Kõigepealt viiuliõpingud, seejärel õigusteaduskond, siis jälle muusika juurde tagasi. Kui Eller sai 1920. aastal heliloojadiplomi, oli ta üks viimaseid eesti muusika ajaloo suurkujusid, kes omandas muusikahariduse Peterburi konservatooriumis. Heino Eller on olnud eesti muusika teerajajaid, selle vormijaid Euroopa moodsasse kultuuripilti. Mitte väiksem pole tema roll eesti muusika kujundajana uute heliloojate põlvkonna kasvatamisel. Kui suguvõsade uurijad kujundavad oma sugulaste põlvnemised puuks, siis Elleri õpilastest saaks kujundada koolkonna hiigeltamme, mille oksteks oleksid enam kui 60 väga
Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, prantsusmaal, hollandil, belgial, taanil, saksamaal, portugalil Antisemitism- juudivaenulikus 20. sajandi algul antisemitism tavaline nähtus Juute peeti süüdlaseks kõikides maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdkuje tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. Eriti raske oli juutide olukord vene impeeriumis, kus nende liikumis ja elukutsevabadus olid piiratud Naisõiguslus 20. sajandi algul algas naiste võitlus valimisõiguse eest Kõige aktiivsem oli võitlus Inglismaal Euroopas said naised esimesena valimisõiguse Soomes Võitluse üheks vormiks oli meesterõivastuse kandmine, rõhutatult mehine käitumine (suitsetamine) Tööliste võitlus õiguste eest Sotsialistlike õpetuste levik (Marxi õpetus)
- võitlus mõjusfääride pärast Kaug-Idas - vastasseis - maaküsimus - kiiresti areneva isamaa 1893 Vene-Prantsuse Jaapaniga - 1904-1905 Vene-Jaapani sõda kapitalismi ja feodaal-pärisorjusliku 1904 Prantsuse-Inglise - 1905.a. revolutsioon - 17.okt. manifest - konst. korra vastuolu uued suunad - vene avangard 1907 Vene-Inglise leping monarhia Riigiduuma - 1906-1911 peaminister Stolõpin (nn duumademokraatia) agraarreform - katse luua iseseisvate talunike kiht 1914-1920 - 1
LÄTI MAATUNDMINE JURIS · Annab Tartus välja ,,Seta, daba, pasaule" ALUNANS · Lätistas maade ja rahvuste nimetusi (1832 1864) · Tuleb kirjutada vastavalt hääldusele ATIS · Ladina, kreeka ja leedu keelega otsis uusi sõnu KRONVALDS · Võttis üle sõnu (Universität uiversitate; Hochschule augstkola( (1837 1875) · Koolis tuleb õppida läti keeles ESIMENE Vennad Kaudzites ,,Mernieku laiki" (1879) LÄTI ROMAAN 20.saj · 1908.a uus ortograafia · 3000 laensõna saksa keelest · Läti keele seadus riigikeelna 1935 · 1940.a lingvistiline assimilatsioon · Etnilise elanikkonna muutus, vene keele peale rõhk, riigi keele staatuse äravõtmine · 1988
● Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks ● Nõukogude Venemaa jäi muust maailmast isoleerituks. EESTI ISESEISVUMINE (3.10.2017) Mobilisatsioon ● 100 000 mobiliseeriti ● umb 10 000 ei tulnud sõjast tagasi Sõja mõju Eestile ● Kindlustuste ehitamine ● raha väärtuse langus ● sõjaväeosade majutamine ● toidu-ja küttepuudus ● sõjapõgenikud ● suurettevõtete evakueerimine Veebruarirevolutioon ● Vene Ajutine Valitsus andis Eestile autonoomia. ● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid