Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bituumen, plastmass ja soojustus - lühikonspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

BITUUMENMATERJALID
Olemus ja liigitus
Hea keemilise püsivusega, veetihedad, värvilt mustad või tumepruunid.
Toa temp. tahked , sitked või vedelad. Temp. tõstes vedelduvad sujuvalt.
Bituumenite baasil valmistatakse:
  • bituumenemulsioone
  • asfaltmörte ja -betoone
  • katusekatteid ja hüdrosiolatsioonimaterjale
  • tihendumaterjale
  • liimaineid
Peamine puudus - madal temp. püsivus ja vananevus
Bituumenid
Koostis ehk sisaldavad:
  • õlisi - määrab konsistentsi
  • vaike (tõrvi)
  • parafiini - muudab hapraks
  • (asfalteeni)
  • (karbeene)
  • (karboide)
Bituumenid jagunevad:
  • looduslik bituumen - tekkinud naftast; puhtal kujul harva, segunenud savi/liivaga (looduslik asfalt) või imbunud kivimisse; kätte saab keetes või lahustades; kõige kvaliteetsem
  • looduslik asfalt
  • naftabituumen - saadakse madala väävlisisaldusega nafta destilleerimisel; kõige vedelam masuut, keskmine gudroon, kõige tahkem bituumen; läbipuhutud bituumen - destilatsioonijäägist õhu läbipuhumisel; jagunevad - sitked (omakorda ehitus- ja teebituumenid) ja vedelad
  • põlevkivibituumen ehk tõrv - tahkest kütusest; põlevkiviõlide destillatsiooni jäägina, millest puhutakse õhku läbi; naftabituumenist vähem ilmastikukindel; jagunevad sitketeks ja vedelateks
  • modifitseeritud bituumenid - kummibituumen - SBS; väga elastne; vananeb aeglaselt; säilitab venivuse ka külmalt (talvel hästi kautatav); kasutatakse katusekattena. polümeerbituumen - APP; talub kõrgeid temp.-e; hea vananemiskestvus; pole väga elastne.
Iseloomustavad omadused:
  • pehmumistäpp
  • penetratsioon
  • duktiilsus
  • leektäpp
  • lahustuvus vees
  • lahustuvus kloroformis
  • viskoossus - vedelatel bituumenitel
  • murdumistäpp - teebituumenitel
Pehmumitäpp
Kuuli ja rõnga meetodil.
Standartne metallrõngas valatakse bituumenit täis; peale asetatakse metallkuul (3,5 g); asetatakse vette; vett soojendatakse kuni kuul vajub bituumeniga rõngast läbi ja puutub vastu alumist riiulit (see hetk on pehmumistäpiks)
Leektäpp
Bituumen asetatakse kuumakindlasse tiiglisse; hakatske temp. tõstma; iga 2 kraadi tõusmisel antakse bituumeni pealispinnale sädet; leektäpiks loetakse madalaimat temp. mil bituumeni aurud lühiajaliselt plahvatavad
Viskoossus
Toimub +60 kraadi juures; Viskosimeeter - suurmas veeanumas olev väiksem bituumeni anum , mille põhjas kuulklapiga suletav standartne ava (10 mm või 5 mm).
Mõõdetakse aeg sekundites 50 cm3 bituumeni läbivoolamiseks.
Tõrvad
Tumepruun veniv aine, saadakse orgaanilise aine kuivdestillatsioonil.
Tõrvade koostis:
  • Õlid 60-80%
  • Vaigud - kuumutamisel vedelduvad (10-15%) ja mittevedelduvad (5-10%)
  • (Vaba süsinik 5-25%)
  • (Muud ühendid)
Jagunemine lähteainete järgi:
  • kivisöetõrvad
  • põlevkivitõrvad
  • puidutõrvad
  • turbatõrvad
Emulsioonid
Bituumeni ja vee pihustatud segu, mis sisaldab ka emulgaatorit.
Emulgaator - pindaktiivne aine ( seep , õli, liim , tärklis jne), ümbritseb, bituumeni piisku ning takistab nende kokkukleepumist.
Jagunemine:
  • Otsesed - dispersiooni keskkonnaks vesi ja selles hõljuvad emulgaatoriga kaetud bittumenipiisad
  • Pöördemulsioonid - dispersiooni keskkonnaks bituumen ja selles hõljuvad veepiisad

Kleepmastiksid
Koostise järgi jagunevad:
  • Bituumenmastiksid
  • kummibituumenmastiksid
  • tõrvamastiksid
Kasutamise temp. järgi jagunevad:
  • kuumad (160-200 C)
  • soojad (60-70 C)
  • külmad

PLASTMASSID
Termoaktiivne plast - vaigud muutuvad temp. ja rõhu toimel; teistkordselt ümber vormida ei saa; molekulid ruumilsed.
Termoplastne plast - vaikude keemilised omadused temp. ja rõhu toimel ei muutu; võib korduvalt üles sulatada ja uuesti vormida; lineaarsed molekulid.
Plastmasside koostis - polümeer ( vaik ), täiteaine, värvaine, plastifikaator , stabilisaator jne;
Lihtplastmassid (koosneb polümeerist)
Liitplastmassid (polümeer + täiteaine - pulbrikujuline (talk, kriit), kiuline ( klaaskiud ) või kihiline (paber, riie ))
Plastmasside töötlemine
Pressimine - termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude korral; lähtematerjaliks presspulber, mis surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse jahtuda
Surve all valamine - termoplastsete vaikude korral; vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi, mida jahutatakse ning sulamass hangub; suure tootlikusega protsess
Ekstruudermeetod - poolpehmeks kuumutatud plastmass surutakse välja soovitud ristlõikega avast; toodetakse torusid, liistmaterjale jne
Valtsimine - toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale; pehmeks kuumutatud tooraine segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks
Keevitamine - termoplastsete vaikude puhul; keevitatakse kuuma õhujoaga (150-350 C)
Plastmasside omadused
Puudused - suur roomavus; kõrge temp. paisumise koefitsent ; madal termiline püsivus; kiire vananemine ehk madal pikaealisus, valguse, temp. ja gaasi mõjul omadused halvenevad; põlevus.
Eelised - võimalik saada mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus jne); toormaterjalide kättesaadavus; kergelt töödeldavad ehitustoodeteks; tootmine hästi automatiseeritav.
Plastmassidest plaatmaterjalid
Klaasplastid - polümeerne materjal, täiteaineks klaaskiud või -riie; toodetakse tasapinnalisi või lainelisi plaate , mis on läbipaistmatud või poolläbipaistvad; seinte ja katuste katteks
Paberplast - saadakse mitme paberi immutamisel sünteetiliste vaikudega ja nende kokkupressimisel; kasutatakse seinte ja mööbli katteks
Puitkihtplast - koosneb õhukestest puiduspoonidest, mis on vaikudega immutatud ja mitmekihiliselt kokku pressitud
Plastmassidest rullmaterjalid
Kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja hüdroisolatsiooniks.
Katusekattematerjalid - sünteetiline rullamaterjal; koosnevad elsatsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist; PVC paigaldus spetsiaalse puhuriga; liitekohad keevitatakse kokku; kasutatakse kohtades, kus katusel tuleb kõndida
Sünteetilsied kiled - väga õhukesed sünteetilised materjalid; polüetüleenkile on läbipaistev, väga elastne; puuduseks: vananevus ja kahjustatavus näriliste poolt; kasutatakse hüdro- ja auruisolatsiooniks, kasvuhoonetekatteks jne; polüvinüülkloriidkile on läbipaistmatu ja kautatakse samuti hüdro- ja auruisolatsiooniks
Geomembraanid - mingi materjali kiht, mis asetatakse maa sisse; peamised materjalid - polümeer või klaaskiust kangad , sünteetilised kiled, tasapinnalised võrgud, kärgmatid; peamised kasutusalad - pinnase tugevdamine, nõlvade kindlustamien, erosiooni tõkestamine, pinnasevee tõkestamine.
Hermeetikud
Kasutatakse kaitseks niiskuse, tõmbetuule ja müra eest; optilise/esteetilise välimuse parandamiseks; konstruktsioonielementide vahelise liikumise kompenseerimsieks
Akrüülhermeetik
Eelised - veepõhised, neutraalse lõhnaga; keskkonnasõbralikud; odavad; ülevärvitavad
Puudused - mahukahanemine ; pikk kuivamisaeg; väheelastsed; enne kuivamist tundlikud külmale; sobivad ainult seintele
Silikoonhermeetikud
Eelised - elastsed (ka madalal temp.); vastupidavad kemikaalidele; sobivad seinale ja põrandale; vastupidavad UV-kiirgusele ja ilmastikule
Puudused - ei ole ülevärvitavad; kallid; võimalik plastifikaatori migratsioon : kõvenemisel eralduvad lõhnad/kahjulikud laguproduktid
PU-hermeetikud
Eelised - neutraalne kõvenemislõhn; elastsed madalal temp.; vastupidavad kemikaalidele; lõhnatud; sobivad väljas kasutamiseks
Puudused - vajalik kruntimine ; kõvenemisel tekivad mullid; kallid
Bituumenhermeetikud
Eelised - nakkuvad katustega; kleepuvad märja pinna külge; sobivad väljas kasutamiseks; külmakindlad
Puudused - omapärase lõhnga; lahustipõhised, pole keskkonnasõbralikud
Hermeetikute valimise juhend
Neutraalsed silikoonid - leeliseliste materjalidega (betoon, tellis), tundlike metallidega (teras, vask), klaasimiseks
Akrüülhermeetikud - ülevärvitavates vuukides, krohvi või tellismüüri pragudes, ukse- ja aknaraamide ning teiste ehitiste osade vahelistes ühendusvuukides
Spetsiaalsilikoonid - kokkupuutel joogiveega või toiduga, peeglitega kokkupuutel/ liimimisel, akvaariumide juures, kõrge temperatuurikindluse saavutamiseks, loodusliku kiviga
PU-hermeetikud - paisumisvuukides (fassaadid, ehitised), pinnasevuukides käidavatel pindadel, kemikaalikindluse saavutamiseks (õli, bensiin )
Lahustipõhised spetsiaalsilikoonid - kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus)
Mullplastid
Saamine - vaikude vahustamisel; sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse; teistkordsel soojendamisel gaas paisub ja ajab massi vahutama; jahtumisel vahu struktuur säilub
Kasutatakse heli- ja soojaisolatsioonina
EPS - mullpolüstüreen; valge; koosneb pentaani sisaldavatest polüestergraanolitest
XPS - ekstruudermullpolüstüreen; sinine; tugevam, tihedam ja väiksema veeimavusega kui EPS; kasutatakse koormuse all töötavates ehitise osaded
PUR - mullpolüuretaan; kasutatakse plaatidena ja ka vahuna; hea soojusiolatsioonimaterjal; väike veeimavus ; keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv; põlev; hea nake teiste materjalidega
SOOJA-JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID
Roliit - pillirooplaat ; soojust ja heli isoleeriv; valmistatakse naturaalsest pilliroost (kõrred pressitakse kokku ja õmmeldakse tugevaks plaadiks tsinktraadiga); kasutamine - krohvi alusmaterjalina sees ja väljas, saab kujundada ja vooderdada kumeramaid pindu; võib jätta krohvimata; kahjustub pikaajalisel kokkupuutel veega; mahupüsiv
Fibroliit - koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega, saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus; seinte ja katuslagede soojustamiseks
Tselluvill - toormeks makulatuur ja puhas ajalehepaber; ei loeata mittepõlevaks materjaliks , kuid peab tulelekoormustele hästi vastu; omadused: loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, laseb seintel hingata , ei meeldi närilistele, süttimiskindel
Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid
Mineraalvilla saamine - mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel; tooraineteks loodulikud kivimid, räbud, klaas jne
Tooraine sulalatakse ( 1400 -1800 C); saadud vedel sulamass pihustatakse kiududeks sururõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis; tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale ja saadakse villa meenutav mass; mineraalkiududele pihustatakse peale kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside alt läbi, muutub kompaktseks
Klaasvill - peamine tooraine klaasimurd, millele lisatakse soodat ja lubjakivi ; klaasvill ise valge, kuid sideaine muudab selle kollakaks; väga elastne
Kivivill - valmistatakse looduslikust kivimist ( basaldist ); kõige kuumakindlam mineraalvilla liik; kasutamine - seinte, katuste, põrandate ja torustiku isoleerimiseks; koormusttaluvaid jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste , betoonivalu jne soojustamiseks
Tehnilised isoleermaterjalid - mahutite, boilerite ja muude tehniliste seadmete isoleerimiseks
Akustilised plaadid - jäigad mineraalvilla plaadi, ühelt poolt kaetud viimistluskihiga; peamiselt kasutatakse ripplagede tegemisel; hea helineelavusega
Bituumen-plastmass ja soojustus - lühikonspekt #1 Bituumen-plastmass ja soojustus - lühikonspekt #2 Bituumen-plastmass ja soojustus - lühikonspekt #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K2hkuTargaks Õppematerjali autor
Lühike kokkuvõte bituumenist, plastmassidest ja soojustusmaterjalidest. Bituumenite olemus ja liigitus. Erinevad katsed bituumeniga. Bituumenite koostis. Tõrvade koostis. Plastmasside koostis ja omadused. Plaatmaterjalid, rullmaterjalid. Mineraalvilla saamine.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Ehitusmaterjalid kogu konspekt

pigmendist. Kuidas saadakse asbestvill? Saadakse kui asbestkivim purustada ja saadakse kohev mass-asbestvill Millest koosnevad eterniit-plaanid? Asbest-tsemendist Millest koosnevad mineriit-plaadid? Koosnevad tsemendist, tsellulooskiust, ja mineraalsest peentäitematerjalist. Milleks peamiselt kasutatakse betoon-telliseid? Neid kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. 12. Bituumenmaterjalid Tuleta meelde bituumenite liike ja kasutusalasid? On olemas looduslik bituumen, looduslik asfalt, naftabituumen, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumen. Kasutatakse: asfaltbetoonide , sideaineks, asfaltkatte aluse kruntimiseks, teede pindamisel killustiku kleepekihiks, katusekatte ja hüdroisolatsioonipappide immutamiseks, õhukeste materjalide pindadel kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. Millistest ühenditest koosnevad bituumenid?

Ehitusmaterjalid
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
thumbnail
34
docx

EHITUSMATERJALID

Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass ­ on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus ­ Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus ­ Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett

Ehitusviimistlus
thumbnail
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om

Ehitus
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal

Ehitusmaterjalid
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee

Ehitusmaterjalid
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
thumbnail
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun