50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Megawolf
Õppematerjali autor
Ovogenees Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine ja rasedusest hoidumine Ontogeneees - Organismi individuaalne areng. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Mentstruatsioon Menstruatsioon algab puberteedieas (12.-15. eluaastal) ja kestab kuni menopausini (45.-55. eluaasta vahel). Naistel on keskmiseks menstruaaltsükli pikkuseks 28 päeva. Menstruaaltsükli võib jagada erinevateks perioodideks. Tsükkel algab menstruatsiooniga (munasarjas küpseb munarakk)
Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses hukuvad. Tsükliline küpsemine. 11) Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi? 1) Viljastumine; 2) Embrüogenees looteline areng; 3) Postembrüogenees lootejärgne areng 12) Mida tähendab viljastumine ning kus see toimub inimesel? Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Viljastumine inimesel toimub munajuha laienenud osas. 13) Kirjelda ovulatsiooni toimumist. Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja
→ toitaineterikkad →kaetud kestadega Ovogenees munarakkude areng → ovogeneeside paljunemine lõppeb looteeas. → Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. → moodustub 2 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad → tsükliline küpsemine → ovulatsioon on küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine ontogenees on organismi inviduaalne areng 3 etappi: viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine embrügenees – loote areng postembürogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon → munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse → toimub 14 päeva enne menustratsiooni
Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastunud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos) munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7ndal päeval pärast viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestal. Viljastumine Kehasisene Kehaväline (roomajad, linnud, imetajad) (kalad, kahepaiksed) Küpseb vähem sugurakke, viljastumise tõenäosus Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, suurem, kaitstud paremini ebasoodsate hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. tingimuste eest. Embrüogenees Embrüogenees:
Igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed. · Küpseb palju sugurakke. · Viljastumine on juhuslik. · Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: · Imetajad, roomajad ja linnud. · Küpseb vähem sugurakke. · Viljastumise tõenäosus suurem. · Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. VÕRDLUS: VEGETATIIVNE EOSELINE SUGULINE Järglased geneetiliselt Vahepealne Geneetiliselt erinevad samad
Fragmetatsioon – vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (Meritäht, okasnahksed) Eoseline o Näiteks: Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad paljunevad eostega Suguline paljunemine Õistaimede ja enamike loomade paljunemise viis. Jaguneb: Keha väline o Kalad ja kahepaiksed o Küpseb palju sugurakke o Viljastumine on juhuslik o Hukkub palju Keha sisene viljastumine o Imetajad, toomajad ja linnud o Küpseb vähem sugurakke o Viljastumise tõenäosus on suurem o Kaitstud paremini ebasootsate tingimuste eest Isevijastumine o Mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. o Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt o Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid
jm. ( lõppeb 50-55 eluaastaselt MENOPAUS, ovulatsioon lakkab) Spermid: varustatud viburiga, saavad liikumis Munarakk : suuremõõtmeline, toitaineterikas, kaetud energia mitokondritelt; DNA on tihedalt kestaga. kokkupakitud; peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organism individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi etappe (3) : 1. Vljastumine-spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine./ taimedel on see hetk siis kui on vanemorganismist eraldumine(vegetatiivselt) 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees- lootejärgne areng Erandina võin areneda uus organism ka viljastumata munarakust siis on tegemist partenogeneesiga. (mesilased) ja taimedel ( võilill)
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid