Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tuumafüüsika küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk?
  • Mis määrab aatomi massiarvu?
  • Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas?
  • Mis määrab aatomi laenguarvu?
  • Millega see veel seotud on?
  • Mis on isotoobid mis on neis ühesugust ja mis erinevat?
  • Millised on stabiilse tuuma tingimused?
  • Mida nimetatakse tuuma seoseenergiaks?
  • Mida nimetatakse tuuma eriseoseenergiaks?
  • Mida nimetatakse massidefektiks ?
  • Mis on tuumareaktsiooni energiaväljund ja kuidas seda leida?
  • Milline ebastabiilsus põhjustab -kiirguse ja milline muutus sellega tuumas kaasneb?
  • Milline ebastabiilsus põhjustab -lagunemise ja milline muutus sellega tuumas kaasneb?
  • Mida kujutab endast osake?
  • Milline ebastabiilsus põhjustab -lagunemise ja milline muutus sellega tuumas kaasneb?
  • Mida kujutab endast osake?
  • Mida nimetatakse tuumareaktsiooniks?
  • Millal räägime ahelreaktsioonist?
  • Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur?
  • Mis on tuumakütuse kriitiline mass?
  • Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkemine?
  • Millised osad on olulised tuumareaktoris?
  • Milliseid reaktsioone nimetatakse sünteesireaktsioonideks?
  • Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus?
  • Mida väljendab poolestusseadus?
  • Mida nimetatakse poolestusajaks?
  • Milline võib olla kiirguse toime organismidele?
  • Kuidas kaitsta end kiirguse eest?
  • Milliseid meetodeid rakendatakse selleks tehnikas?
  • Milleks ja kus saab kasutada tuumafüüsika teadmisi?
  • Milles seisneb "märgistatud aatomi" meetod?
  • Kus seda kasutada saab ja milleks?
  • Kus tavainimene puutub kokku kiirgustega?
  • Millised neist on ohtlikumad?
Tuumafüüsika küsimused #1 Tuumafüüsika küsimused #2 Tuumafüüsika küsimused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor chyka Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused

12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused. tuumajõud – prootonite ja neutronite vahel mõjuv jõud tuumas, mis hoiab tuuma koos. Elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. seoseenergia – näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Laenguarv Z – näitab laetud osakeste (prootonite) arvu tuumas. (Aatomis ka elektronide arvu.) Võrdne perioodilisustabeli järjekorranumbriga. Massiarv A – näitab prootonite ja neutronite koguarvu aatomituumas. Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. α-kiirgus – heeliumi tuumade voog, tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur ja seetõttu tu

Füüsika
thumbnail
3
doc

Tuumafüüsika raamatu küsimuste vastused

betoon) * kergemate kiirgusallkiate eest kaitstakse end vastavate riietega( heledad, läikivad, maskid jne) * Kaitstakse hingamisteid *Tööajapikkust reguleeritakse, saab varem pensionile töötades kiirgusallika lähedal, mõõdetakse aega millal ollakse kiirgusallika lähedal, vahetatakse riideid *pestakse tihti * kaitstakse enda silmi ja nahka UV kiirguse eest 29.Milleks ja kus saab kasutada tuumafüüsika teadmisi? 29) Radioaktiivse isotoobi kasutamine : 1) sõjatehnikas- tuumapommid, allveelaevad 2) elektrienergia tootmises- tuumareaktor 3) Tehnikas seadmete uurimisel 4) Põllumajanduses- a) et suurendada mutatsioonide arvu seemnete kiiritamisel b) väetiste omaduste uurimiseks 5) meditsiinis-a) vähkkasvajate tapmiseks b)haiguste diagnoosimiseks märgistatud aatomi meetodi abil 6) arheoloogias- leidude vanuse kindlaks tegemiseks radioaktiivse süsiniku meetodiga. 30

Füüsika
thumbnail
1
doc

Tuumafüüsika kordamisküsimused

FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Selgita mõisted: Isotoop ­ keemiline element mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv on erinev. Looduslik radioaktiivsus ­ tuumade iseeneslik seesmine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuum paiskab välja ­ osakesi (heeliumi tuum), ­ osakesi (elektron) või - osakesi (suure energiaga valgus kvant), muutudes - ja ­ kiirguse puhul teiste keemiliste elementide tuumadeks. Tuumajõud ­ aatomituuma koos hoidvad lühikese mõjuraadiusega, tunduval tugevama elektrijõude või elektrilaenguvahelistest jõududest. Tuumareaktsioon ­ reaktsioon kus tuumad ühinevad, ümber korralduvad või lagunevad. Seoseenergia ­ liitosakese seosenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon ­ tuumale mõjuv neutron poolitab tuuma, põrkudes tagasi ja poolitades uuesti omakorda tuumad jne. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue

Füüsika
thumbnail
3
doc

Tuumafüüsika - kordamisküsimused

Kordamisküsimused ­ tuumafüüsika 1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel ­ aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel ­ keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite ­ kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koo

Füüsika
thumbnail
1
doc

Füüsika küsimused

Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab e

Füüsika
thumbnail
2
docx

Tuumafüüsika kokkuvõte

Kontrolltöö aatomi-ja tuumafüüsikast 1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks. Prootoni laeng on võrdne elektroni laenguga ning seda nimetatakse tuumalaenguks (Z) Mass on 1,6726 · 10-27 kg, Neutroni mass on 1,6749 · 10-27 kg. Prootonite ja neutronite koguarv on tuuma massiarv (A) A=Z+N . Ühel

Füüsika
thumbnail
2
doc

Tuumafüüsika konspekt

Tuumafüüsika. Põhifaktid:*Aatomid koosnevad + metall-leht kaitseb, tekib lagunemisel, kui elektron lendab laenguga tuumast ja selle ümber kihtidena paiknevatest välja tuumast ja tuumast muutub prooton kiirgus- elektronidest* 99,95% aine massist asub tuumades *1mm elektromagnetlainetus, kõige läbitungivam. Teke a) koosneb pikkusel lõigul mahub 10milj keskmist aatomit *Tuumad on lagunemistega b)koosneb mõnede lagunemistega c) aatomitest kuni 100 000korda väiksemad. Seda tõestas eraldub radioakt. ainetest, kui nukleonid lähevad suure inglise füüsik Ernest Rutherford. Kui tuum oleks 1cm siis energiaga olekust väiksema energiaga olekusse | *elusorg. aatom oleks 100 000cm e 1km *Tuumad koosnevad kahjulikud: lõhuvad geene, rikuvad rakkusid jne. Radioakt prootonitest(+laeng) ja neutronitest(laenguta!). prootoni ja lagunemise seadus: igal radioakt ainel on kindel neutroni ühis

Füüsika
thumbnail
1
docx

Tuumafüüsika spikker

Tuum-prootonid +(p), neutronid neutraalne(n). Looduslik radioaktiivsus iseeneslik kiirgumine, avas A.Becquerel. Kiirgused -kiirgus posit, He aatomituum, väike läbitungivus, elektromagnetväli kallutab vähe, - kiirgus elektronid, läbib 1mm Al plaati, -kiirgus tugevaim, ei mõjuta magnet-, elektriväli, liigub valguse kiirgusega, suur läbitungimisvõime. Poolestusaeg aeg, mil isotoop kaotab poole radioaktiivsusest. Isotoop element, keemilistelt omadustelt sama, füüsikalistelt erinevad. Radioaktiivse lagunemise seadus N=No*2-t/T (ühik rad.akt. osakest), No=m/M*Na (No-rad.aat. arv ajahetk, T-poolestusaeg, t-aeg). Radioaktiivsete ainete eluiga aeg, mille jooksul pool radioaktiivsusest kaob. Raskete tuumade lõhustumine ahelreaktsioon, lõhustumisel kasutatakse neutronitega pommitamist, eralduvad neutronid ja energia. Kriitiline mass aine vähim mass, kus reaktsioon toimub rahulikul teel. Paljunemistegur antud põlvkonna ja eelmise põlvkonna neutronite arvu su

Füüsika



Lisainfo

Vastustega + seletused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun