10. Aldoolreaktsioonid
Karbonüülrühma -vesinike happelisus Karbonüülühendite teiseks oluliseks iseloomuks on karbonüülrühmaga külgnevate
süsinikuaatomite juures olevate vesinike happelisus. Selliseid vesinikuaatomeid
nimetatakse -vesinikeks.
O H O
R C C C R
H
Karbonüülrühma -vesinike happelisuse põhjused on lihtsad. Karbonüülrühm on
tugev elektronaktseptoorne rühm ja kui karbonüülühendist eraldub - prooton , siis
tekkinud anioon on resonantsi poolt stabiliseeritud. Aniooni negatiivne laeng on
delokaliseerunud.
.. - .. .. -
:O H :B :O :O : -.. C C C C C C + H B A B Resonantsi poolt stabiliseeritud
Struktuuris A on negatiivne laeng süsinikul ja struktuuris B on negatiivne laeng hapnikul . Kuigi tegelikult esineb hübriidstruktuur on B siiski eelistatum , kuna süsinik-
hapnik -side on suhteliselt nõrgem süsinik-süsinik - sidemest . Struktuuri B
osatähtsus hübriidstruktuuris on suurem, kuna hapnik oma suure elektronegatiivsuse
tõttu on võimeline paremini hoidma negatiivset laengut.
Kui resonants -stabiliseeritud anioon liidab prootoni, võib see toimuda kahel viisil: a)
kui prooton seotakse süsinikule ja moodustub algne karbonüülühend nimetatakse keto -vormiks; b) kui prooton seotakse hapnikule moodustub enool-vorm. Resonants-
stabiliseeritud aniooni nimetatakse enolaataniooniks. Prooton Prooton liitub liitub
O C C + HB enolaatanioon
HO O H - - C C + B: C C + B:
enool-vorm keto-vorm
Karbonüülühendite keto- ja enool-vormid on spetsiifilist tüüpi struktuuri-isomeerid.
Nad võivad kergesti üle minna ühest olekust teise happe või aluse jääkide
juuresolekul. Neid vorme nimetatakse tautomeerideks ja sellist üleminekut
tautomeeriaks. Keto-enoolne tautomeeria on tasakaaluolek . Lihtsates
monokarbonüülühendites on ülekaalus keto-vorm. Aga näiteks -
dikarbonüülühendites on enoolvormi osakaal suurem.
O O OH O
CH CCH2CCH CH 3C CHCCH3 3 3
pentaan -2,4-dioon enool-vorm (24%) (76%)
Reaktsioonid üle enoolide ja enolaatanioonide
Enolisatsioon võib toimuda nii alus- kui ka happe-katalüütiliselt.
Alus-katalüütiline: .. .. - .. O: :O : H OH :O H .. - C C C C C C .. : + HO H .. - Ketoon Enolaat- Enool anioon .. :
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
remember112
Õppematerjali autor
. C H3 :O C 6 H5 O .. C H3 6 5 H Molekul kaotab vee Prooton seotakse saadakse protoneeritud alusele, saadakse ester ester Sama reaktsioon ümberpööratuna on happe-katalüütiline estri hüdrolüüs. O O + H3O C + H2O C + R' OH R OR' R OH Saadus oleneb reaktsioonitingimuste valikust. Kui soovitakse esterifitseerida hapet, kasutatakse alkoholi liiga ja võimalusel ka vee eraldamist. Kui soovitakse estrit
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel e
Elektrofiilne tsenter 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 5 1.) Ühine elektronpaar jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine) . . R - C+H2 : Cl- à R - CH2 + Cl Radikaalide tekitamiseks kasutatakse naatriumi ja reaktsioon viiakse läbi mittepolaarses (veevabas) keskkonnas. Protsessi kutsutakse Wurzi reaktsiooniks ja tema abil saab * Pikendada süsinikahelat H3C - Cl +Na à H3C. + NaCl ja kokkuvõttes 2CH3Cl + 2Na à C2H6 + NaCl . . *Tekitada kaksiksidet R - CH Cl - CH2Cl àà R - CH - CH2 à R - CH = CH2 . .
Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. 1.) Ühine elektronpaar jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine) . . R - C+H2 : Cl- R - CH2 + Cl Radikaalide tekitamiseks kasutatakse naatriumi ja reaktsioon viiakse läbi mittepolaarses (veevabas) keskkonnas. Protsessi kutsutakse Wurzi reaktsiooniks ja tema abil saab * Pikendada süsinikahelat H3C - Cl +Na H3C. + NaCl ja kokkuvõttes 2CH3Cl + 2Na C2H6 + NaCl . . *Tekitada kaksiksidet R - CH Cl - CH2Cl R - CH - CH2 R - CH = CH2 . . *Tekitada tsükleid CH3-CHCl-CH2-CH2-CH2Cl CH3-CH-CH2-CH2-CH2 2
O H d+ d+ d- F. CH3 CH2 C + HCN CH3 CH2 C CN H OH 1 7. Reaktsioon on mitmeastmeline, kuid summaarse võrrandi järgi astub karbonüülse hapniku aato- mi asemele lämmastiku aatom koos oma asendusrühmaga. Dialküül- või trialküülamiin ei saa nii- viisi reageerida, kuna nendes pole lämmastiku aatomi juures kahte vesinikku. O N a) CH3 C CH3 + NH2 CH3 C CH3 + H2 O
O H d+ d+ d- F. CH3 CH2 C + HCN CH3 CH2 C CN H OH 1 7. Reaktsioon on mitmeastmeline, kuid summaarse võrrandi järgi astub karbonüülse hapniku aato- mi asemele lämmastiku aatom koos oma asendusrühmaga. Dialküül- või trialküülamiin ei saa nii- viisi reageerida, kuna nendes pole lämmastiku aatomi juures kahte vesinikku. O N a) CH3 C CH3 + NH2 CH3 C CH3 + H2 O
osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). · Elektrofiilne tsenter aatom, millel on elektrofiili tunnused. · Nukleofiilne tsenter aatom, millel on nukleofiili tunnused. · Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Mitte kunagi ei ühine elektrofiil elektrofiiliga ja nukleofiil nukleofiiliga. · Reaktsioon saab endale nime ründava osakese (,,partneri") järgi. Näiteks nukleofiilses asendusrektsioonis on ründavaks osakeseks nukleofiil. 5. Nukleofiilne asendusreaktsioon Näide: :OH + CH3 -- CH2 -- Br CH3 -- CH2 -- OH + :Br . · Nukleofiilne asendusreaktsioon ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Ründav osake on tugevam nukleofiil kui lahkuv rühm
osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). · Elektrofiilne tsenter aatom, millel on elektrofiili tunnused. · Nukleofiilne tsenter aatom, millel on nukleofiili tunnused. · Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Mitte kunagi ei ühine elektrofiil elektrofiiliga ja nukleofiil nukleofiiliga. · Reaktsioon saab endale nime ründava osakese (,,partneri") järgi. Näiteks nukleofiilses asendusrektsioonis on ründavaks osakeseks nukleofiil. 5. Nukleofiilne asendusreaktsioon Näide: :OH + CH3 -- CH2 -- Br CH3 -- CH2 -- OH + :Br . · Nukleofiilne asendusreaktsioon ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Ründav osake on tugevam nukleofiil kui lahkuv rühm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid