50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pahkidze1987
Õppematerjali autor
• Tõenäoliselt sooritab maailmas aasta jooksul enesetapu miljon inimest. • Kusagil maailmas sooritab iga 40 sekundi järel üks inimene enesetapu. • Iga 3 sekundi järel sooritab üks inimene enesetapukatse. • Eestis on enesetapu sooritanuid enam kui liiklusõnnetustes hukkunuid. • Möödunud sajandi suurima suitsiidisurmaga aasta oli 1994 – 614 suit- siidi, s.o. 40 surmajuhtu 100 000 elaniku kohta. • Enesetapp on 15-29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis. • Iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5-8 inimest. • Enesetapukatsete arv on üle 10 korra suurem enesetappude arvust. • Enesetapu psühholoogiline, sotsiaalne ja majanduslik mõju perekonnale ja ühiskonnale on mõõtmatult suur. Enesetapp on keeruline probleem, sest sellel ei ole ühtainust põhjust, vaid see on terve hulga bioloogiliste, geneetiliste, psühholoogiliste, sotsiaalsete,
Kuid mehed surevad enesetapu tõttu 23 korda sagedamini kui naised. · Varasemate enesetapukatsetega inimesed võivad tõenäoliselt veel kord käe oma elu külge panna. Kuid kunagi ei ole liiga hilja depressioonist ja sellega kaasnevatest enesetapumõtetest vabaneda · Enesetapule kalduvus tundub olevat pärilik. Mõnedes perekondades esineb enesetappe sagedamini kui teistes. Kaksikute ja lapsendatud isikute seas korraldatud uuringute tulemused viitavad sellele, et pärilik ei ole mitte ainult kalduvus depressiooni tekkeks, vaid ka tõenäosus, et enesetappu üritatakse. · Kui depressioonihaige kuritarvitab alkoholi või ravimeid, suureneb tema puhul enesetapu sooritamise oht. Kuid nii alkoholi kuritarvitamist kui ka depressiooni saab ravida. · Enesetapuoht on suurem ka inimeste puhul, kes põevad korraga depressiooni ja rasket kehalist haigust
................................................................. 4 0.1.2 Riski suurus.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................9 SISSEJUHATUS Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. SUITSIID
SISSEJUHATUS Enesetapp ehk suitsiidid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID
.....................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................9 SISSEJUHATUS 2 Käesolev referaat räägib autoagressioonist ehk tahtlikust enesevigastamisest. Antud käitumine noorte seas on väga aktuaalne, kuid irooniliselt on see tembeldatud ka tabuteemaks, millest ühiskonnas väga ei räägita. Tegemist on emotsionaalselt väga raske probleemiga, mis peaks olema rohkem päevavalgel. Referaadi eesmärk on tõstatada tähelepanu autoagressiivsele käitumisele, sest taolise käitumise all kannatavad noored on tihti "nähtamatud" ning teised nende ümber samuti teadmatuses. Olles ise oma tutvusringkonnas
...........................................................11 2. SISSEJUHATUS Teismelise iga mõjub raskelt nii lapsele, vanematele kui ka õpetajatele. Kuigi halb läbisaamine vanemate ja õpetajatega, enese tuppa lukustamine ja tujukus võivad puberteedieas tunduda normaalsetena, peaksid lapsevanemad siiski pöörama tähelepanu teatud ilmingutele, mis võivad viidata depressioonile. Selles konkreetses referaadis tahangi keskenduda just depressioonile, kuna tänapäeval on see noorte seas äärmiselt aktuaalne probleem. Minu eesmärgiks on välja tuua vihjeid ja ilminguid, mis võiksid viidata depressioonile. Samuti püüan selgitada lahendusi, mis võiksid aidata selle meeleoluhäire all kannatavat noorukit. 3. DEPRESSIOONI MÕISTE Depressiooni mõistet on mitmed psühholoogid ja teadlased lahti mõtestanud ning nende ideed ja mõttet omavahel ka mitmeti kattuvad. Üldiselt on depressioon
Ma panin tähele, et noorte seas esineb väga palju enesetappu ja enesetapu mõtteid Sissejuhatus: Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab meid kõiki. Viimastel aastatel on suurenenud noorte sutsiidide arv, see on tekitanud palju ärevust ja muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse. Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas
Sissejuhatus Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult, otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Iga aasta sooritavad maailmas enesetapu üle ühe miljoni inimese, mis on statistiliselt kümnendal kohal erinevate surmapõhjuste seas ning kuni 20 miljonit inimest üritab sooritada enesetappu. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Eesti suitsiidikordaja aastal 2008 oli 18. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Enesetapu põhjused Enesetapu põhjusteks on vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, süü- või autunne,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid