50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
232755
Õppematerjali autor
kindlustamine. Rahvas toeats neid ka seetõttu, et neil oli raha, võimu ja nutikust. 4. Miks oli ainuvalitseja võim nii ebakindel? Sõnasta kaks põhjust. 5. Iseloomusta Sparta ühiskonnakorraldust. a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. Kes olid 1) spartiaadid, 2) perioigid; 3) heloodid?
mitmes mõttes erandlik. *See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Spartalased olid 8.saj. e.Kr. alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. *Sparta keskus koosnes neljast kindlustamata külast. *Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond-spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikud olid nende võimu all. *Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid (need kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami-ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. *Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid-spartiaatidele kuuluvaid maid harivad orjad. Kõige arvukam grupp riigi elanike seas (spartiaate kõige vähem). *Sparta riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. *Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide nõukogu geruusia.
Muudes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastal valitavad riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Kodaniku, spartiaadid, moodustasid elanikkonnast tühise vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes kaheks: enamik Lakoonika asukaid perioigid olid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta ning andami- ja sõjaväekohuslased. Alistatud messenlastest said heloodid spartiaatide maaorjad. Et tagada õigusteta üle kindel kontroll kujunes Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal rühmades ning tegelesid peamiselt kehaliste ja sõjaliste harjutustega. Kahekümnendast eluaastast loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ning kolmekümnendast kodanikuks. Tööd ei pidanud spartiaadid tegema, selle tegid heloodid nende eest. Demokraatlik Ateena Algselt kehtis Ateenas klassikaline aristokraatlik riigikorraldus
Kreeka poliste hulgas oli neid, kus valitsemisviis jäi sajanditeks peaaegu muutumatuks (Sparta) ning neid linnriike, kus erinevad valitsemisviisid vahetusid sõltuvalt poliitilise võitluse tulemustele (Ateena): a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde.
Kreeka poliste hulgas oli neid, kus valitsemisviis jäi sajanditeks peaaegu muutumatuks (Sparta) ning neid linnriike, kus erinevad valitsemisviisid vahetusid sõltuvalt poliitilise võitluse tulemustele (Ateena): a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde.
spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid – spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Muus osas juhtis riiki üle 60aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia. Peale selle valiti igal aastal kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur. Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises osalesid
VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna ka siis kui Spartast oli saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejöönud elanikkond oli nende võimu all. Enamus Lakoonia elanikest olid perioigid (need kes elavad ümberringi) isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvat maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muus osas juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate
VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna ka siis kui Spartast oli saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejöönud elanikkond oli nende võimu all. Enamus Lakoonia elanikest olid perioigid (need kes elavad ümberringi) isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvat maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muus osas juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid