Elekter ja laengud (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Coloumbi seadus

2. COULOMB'I SEADUS ­ kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Valem F= k* [ q1*q2 / r ruudus] Tõmbejõud=võrdtegur*[ laend1 *laeng2 / raadius ruudus] Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*10-12 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SI-s on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A 3

Füüsika

6

docx

Füüsika elektriõpetuse konspekt

laengukandjaid, nõrk elektrivool, nt plastid, gaasid  Pooljuhid- laengukandjad ei ole alati vabad, aga neid saab kergesti vabadeks muuta, laengukandjate arv tugev sõltuvus temp, valgusest, lisandite põhiainest jne. Laialdane kasutus elektroonikas. Teatud tingimustel muutub iga dielektrik juhiks. Juhid juhivad, sest on olemas vabad laengukandjad. Elektrivool- nähtus, kus laengud suunatult liiguvad. Iseloomustav suurus, voolutugevus I Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget (voolu suunaga rustuv lõike pindala)  Voolu suund- positiivsete laengukandjate liikumise suund (neg, liiguvad kokkulepitud suunale vastupidiselt) Voolutugevuse ühik on 1A Elektriline põhiühik, teised tuletatakse tema abil. Laeng q ei saa mõõta vaid arvutada Vooluallika mahtuvus- max laeng, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia

Elektriõpetus

2

doc

Elektrilaeng

1. Mida näitab laeng Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) 2. Kuidas mõjutab laetud keha laadimata keha Laetud keha tõmbab enda poole laadimata keha. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 3. Kuidas jaotuvad laengud ja kuidas nad üksteist mõjutavad Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (-). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. 4. Mis on elektrijõud ja millest ja kuidas see sõltub Elektrijõuks nim. jõudu, millega 1 laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrijõud on seda suurem, mida suuremad on kehade laengud ja seda väiksem, mida kaugemal nad üksteisest on 5. Mis on elektroskoop

Füüsika

8

docx

Elektrilaeng ja elektriväli

Prootoni laeng on +e ja elektroni laeng on –e. Positiivsed ja negatiivsed kehad tasakaalustavad üksteist, seega on meid ümbritsevas maailmas kehad enamasti neutraalsed. Makrokeha on elektriliselt laetud, kui ta omab resultlaengut, see tähendab, kui temas olemas olevate laengute summa ei ole null. Sel juhul omab keha tervikuna laengut. Makrokeha võib käituda laetud kehana isegi siis, kui temas leiduvate laengute summa on null, aga temas olevate positiivsed ja negatiivsed laengud ei jaotu kehas ühtlaselt. Näiteks kui neutraalse elektrijuhi lähedale asetada positiivselt laetud keha, kogunevad juhi vabad elektronid selle positiivse laengu poolsele pinnale ning sinna tekib makroskoopiline negatiivne laeng. Elektrilaengu ülekanne. Hõõrdeelekter Hõõrdeelekter on üks staatilise elektri liik. Hõõrdeelekter ehk triboelektriline efekt on nähtus, kus teatud kehad omandavad elektrilaengu (hõõrdeelektrilaengu), kui neid teatud muude kehadega

Füüsika

1

odt

Elektrilaeng

Mõisted Elektrilaeng ­ keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastik mõjus (tähis q) Laengute jagunemine ­ jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Samanimelised laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud. Elementaarlaeng - Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Laengu jäävuse seadus ­on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv Juhid ­ on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud e mittejuhid ­ sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool väga nõrk Pooljuhid ­ laengukandjad ei ole pooljuhtides küll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta Elektrivool ­ laenguka

Bioloogiline füüsika

3

doc

Füüsika kt kordamisküsimused

Füüsika KT kordamisküsimused 1. Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille suurus on 1,6*10-19 Prootonil on laeng +e Elektronil on laeng ­e Neutronil laeng puudub 2. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 3. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad. 4. Laengu jäävuse seadus ütleb, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Negatiivne ioon ehk anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon, mis moodustub elektronide lisandumisel. Positiivne ioon ehk katioon on positiivse elektrilaenguga ioon, mis moodustub elektronide lahkumisel. 6. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund

Füüsika

2

docx

Elektrilaengud ja elektriväli. Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng.

vastu võtma. Seejärel tekib neil samaliigiline elektrilaeng. Nad tasakaalustuvad. 3. Hõõrumisel kehad elektriseeruvad, sellisel juhul kui kehadveaheline kontakt on küllalt tihe, siis läheb osa elektrone ühest kohast teise. Keha, millest elektronid lahkuvad omandab pos. Laengu ja elektrone haaranud keha omandab neg. Laengu. 4. Hõõrumisel elektriseerinud kehade laengud on suuruselt võrdsed eriliigilised laengud. 5. Elektriseeritavaid kehasid hõõrutakse, sest kehad pole siledad ja nii võib ühe keha mügarik sattuda teise keha sobivasse lohku ja seega pind, kus elektronid saavad ühest kehast teise minna, suureneb.

Füüsika

1

doc

Elekter

Elektrostaatika uurimisvaldkond- laetud kehade vastastikmõju uurimine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kehad elektruseeruvad, sest kokkupuutel läheb osa elektrone üle teise keha aatomile. Kehad laaduvad hõõrdumisel võrdselt, vastastikmärgiliselt. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoliseeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus, mille kehtivuse aluseks on laengud tekivad elektronide liikumise tõttu Laetud kehad mõjutavad- erinimelised tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Columbi seadus-Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga K ­ näitab seda kui kaks 1c suurust laengut, mis on teineteisest 1m kaugusel mõjutavad jõuga 9*109. Dielektriku dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.

Füüsika

Kommentaarid (0)