..................................... 8 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid....................................................................................8 III............................................................................................................................................ 10 1. Dekooder......................................................................................................................... 10 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid........................................................10 3. RAID ja SSD (pooljuht) kettad.......................................................................................... 11 IV............................................................................................................................................ 11 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne.............................................................12 2.Optilised mäluseadmed...................
Puudub müra sest pole liikuvaid osi. Vastupidavus löökidele hinnanguliselt 8 korda parem. Energiatarve oluliselt väiksem. Vibratsiooni ei ole. Töökindlam, keskmine tõrkevaba aeg 3 korda pikem. Magnetväli ei mõjuta välkmälu. Soojust eraldub vähem. Väiksem kaal. Puudused: Kallim, gigabaidi hind on üle 10 korra suurem,. Maksimaalne mälumaht on väiksem, kantavates arvutites kuni 256GB aga kõvakettal kuni 1Tb. Käsustik: Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Kõikides käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha. Lisaks võib sisalduda info operandide leidmise ning tulemuse salvestamise kohta. Operandi ja tulemuse asukoha leidmiseks on rida eri meetodeid mida nimetatakse adresseerimisviisideks. Käskude pikkus on oluline mälu kasutamise effektiivsuse jaoks. 3 aadressiga arvuti – Käsu juurde kuulub 3 pikka aadressi. käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + tulemuse asokoha pikk aadress:
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................
aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi ja aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis njärguline kood, väljundis 2 järguline kood. Koosneb AND elementidest. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<>dec, jne. Kaskaadlülitus kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc. KÄSUFORMAADID 0,1,2,3 JA 1,5 AADRESSIGA ARVUTID 3 aadressiga arvuti käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress, A=B+C 2 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress, B=B+C 1,5 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress(registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress, 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri (Ac) aadressil Käsusüsteem:
väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt OR loogika elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi. 7.Käsuformaadid – 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress + II operandi pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi aadress. Ac – akumulaatorregister. 1 operand asub mälus,
dekooder aktiveerib ühe teise astme dekooderi ning see alles omakorda ühe väljundi. 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] *Protsessorite käsusüsteeme võrreldakse sageli selle järgi, kui mitu operandi on käskluses täpsustatud. Käsusüsteeme võib seega käsuformaadi põhjal jagada: a).0-aadressiga arvuti: 0-aadressiga arvutis ei täpsustata operandi asukohta, kuna selle asukoht on kindlalt paigas. 0-aadressiga arvutid on üldjuhul realiseeritud pinul näiteks käsk ADD " tõmbaks" pinu tipust 2 esimest operandi, liidaks nad kokku ning ,,lükkaks" tulemuse tagasi pinu otsa. Puhtalt 0-aadressi masinad pole väga laias kasutuses. b).1-aadressiga arvuti: 1-aadressiga arvuti täpsustab käsus vaid ühe operandi. *Käsk koosneb: käsukood + 1 op. aadress. Käsu teine operand on tavaliselt eeldefineeritud asukohaga akumulaator, mida ei pea eradi ära näitama
Erinevalt LCD- kuvaritest on iga ekraanivälja punkt valgusalliks ja vaatenurk on lai. 1. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja seega on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kui dekooderile on lisatud juht-sisend, siis on võimalik keelata dekodeerimist, kui selle väärtus on 0. Dekoodri loogikaskeem. 2. Käsuformaadid 0, 1, 2, 3 ja 1, 5 aadressiga arvutid. Kõikides käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha ja samuti võib kaasneda infot selle kohta, kuidas leida operandid ja kuhu salvestada tulemus. Operandi leidmise ja tulemuse salvestamiseks on erinevad adresseerimiseviisid. Kolme aadresssiga arvuti käsu juurde kuulub kolm pikka aadressi, mis näitavad operandide asukohta ja tulemuse salvestamise kohta põhimälus. Kahe aadressiga arvuti käsu juurde kuulub kaks pikka aadressi. Tulemus
Alt üles liikumisel viskab iga kiht oma päise minema. Kiht N osutab teenust kihile N+1 ja saab mingit teenust kihilt N-1. Kihil N on ühine protokoll mõne teise N kihiga. 5. OSI mudel (hahaha ok hammustage patja, see tuleb romaan) http://i.imgur.com/sA5hK3K.png Kui olid veel pimedad ajad (loe: 1970ndad) oli igal suuremal arvutitootjal oma protokoll, mis on dumb as fuck, sest need ei olnud ühilduvad ja võrgus said olla ainult ühe tootja arvutid. Seetõttu loodi ISO poolt see fancy mudel mille abil saavad Mac ja HP ka tänapäeval läbi. Selle kohaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajalikud funktsioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihiga ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. PS. Tabelis on kõrgemalt kihilt madalama poole Rakenduskiht Tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega,
Kõik kommentaarid