Vanaaja konspekt kaartidega (0)

Vanaaeg
I loeng
Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi.  Eksam  kirjalik. 2 
küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või 
perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering!
Kirjandus:
“Kreeka inimene” või “ Rooma  inimene” ja “Egiptuse inimene”- nendest  üks  valdkond , üks peatükk ja 
võrdle u 2lk. PRINTIDA
Sissejuhatus
Mesopotaamia  ja Egiptus , nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid . Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a  
Kindlast  3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). 
Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai  tsiviliseeritud .
Induse  tsivilisatsioon . Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. 
Huang He, kollane jõgi, 2at.
1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus.
Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasid kõik, muidu  maajad , 
asteegid
Allikad
Materiaalsed ja kirjalikud. 
Kirjalikud jagunevad kaheks: ühed, mis on pärandunud ümberkirjutamise käigus ja teised, mis on olnud 
nähtavad, aga ei ole osatud lugeda. Moodustavad enamuse Kreeka-Rooma allikate osa.
Kreeka keel tõrjus välja  kiilkirja  ja hieroglüüfid. Need eksisteerisid koos, aga hiljem jäi kreeka keel 
loetavaks ja heaks. Sealt edasi ladina keel. Isegi kloostrites säilitati ladina  autoreid . 
Antiikkultuur  tõlgituna säilitati selektiivselt, säilis see, mis peeti kõige olulisemaks. Kultuuri koorekiht 
säilis. Mis meile on jõudnud kreeka-rooma kirjandusest, on küll vähemus, aga  paremik .
Fragmendid- tsitaadid varasemate  autorite  teostes.
Idamaad - Vana testament  on arvestatav allikas. 
Herodotos- andis ülevaate  Aasia  riikidest, Pärsia suurriigi kujunemisest ja eellastest. Etnograafilised  
tutvustused, linnad ja kombed. 
Berosos - kr.k Babüloonia ajalugu, Egiptuse  valitsejad  kr. Ajal. 
Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks
Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline 
raamatukogu
Eusebios -kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik 
Aabrahamist alates.
1789-89 Napoleoni sõjakäik  Egiptusesse . Kaasas targad mehed, kes kopeerisid tekste .  Rosette  kivi, 3 keeles 
kivi. Vana-Egiptuse keeles- hieroglüüfkirjas ja demotikos (rahvakiri) ja kreeka keeles. Champollion tõlkis. 
Egüptoloogia põhitekstide varamu oli 20.saj olemas. Samas tuleb aina juurde.
Mesopotaamia. Vana-Pärsia  kiilkiri  ( hiline  faas). Suudeti tuvastada Pärsia kuningate nimed (need olid teada 
Herodotoselt kr.k) kronoloogia alusel.
1930-'50 murrang. Neil aastatel õpiti lugema  akkadi  keelt ja vanemat kiilkirja (asüüria ja babüloni keel). 
Behistuni raidkiri (Pärsias, püstitas  Dareios  I 25 e.m.a, ülistas oma võitu) oli ka  kolmes  keeles- akkadi, 
eelami ja vana-pärsia keeles ehk kõik kiilkirjas. Raulinson kopeeris täielikult. Tema ja teised '50 õppisid 
lugema vana-pärsia ja akkadi keelt.
Niinive  (Niniven) kuningaloss kaevati välja. Assulbaripal oli valitseja. Seal lossis oli raamatukogu, 
sisaldas suurt osa Mesopotaamia kirjasõna. 600 e.m.a hävitati, aga õnneks olid need savitahvlid ja tulekahju 
küpsetas ära, st  konserveeris nad. 19 saj keskel jõudis päevavalgele. Ehk kõigepealt masterdati 
lugemisoskus  ja siis leiti tahvlid. Assüroloogia.
Väljakaevamised jätkusid. 3000 a vanused Sumeri linnad, sumeri keel õpiti ära. Kõik need keeled muutusid 
arusaadavaks 19. saj lõpuks.
20 saj Hattuša linnas Türgis leiti loss. Seal kaevati ka tekste välja. Seal oli jälle võõras keel. Bredrich 
Hrozny I ms aastatel tõlkis selle kirja ( hetiidi  keel) mugavdatud kiilkiri indo-euroopa keelele.
Kujunes välja sumeroloogia (Sumeri värk 3000 e.m.a ja hetoloogia. Viimane on nüüd raskendatud, kuna 
palju asju on Iraagis ja seal enam kaevata ei saa. Akkadi muuseum  lendas  laiali. 
K
  okkuvõteks:   Teadlaste  käes on palju kiilkirjatekste.Keelt osatakse, aga lugeda ikka keeruline. Nt tahvlid 
on katkised , enamus on majapidamisarved. Savitahvlid on mööda maad laiali tükkidena. Tekste 
publitseeritakse ja lapitakse. Tõlked on tõlgenduslikud. Kuigi neid dokumente on palju, on see ainlt 1% 
sellest, mis kunagi kirjutati.  Suuline  ühiskond oli tollal ikkagi. Kirjutamine oli  erand . Informatsioon on 
katkendlik ja see on ka ebaühtlane. Mõni periood on väga hästi dokumenteeritud. 1200-1100  e.m.a (Sumeri 
hiilgeaeg ja Vana-Babüloonia.) oli  konservatiivne  aeg, valitsejad lasid klassikalist  kirjandust ümeber 
kirjutatada ja eepilisi teoseid luua. 
Tsivilisatsiooni  eellugu , põlluharimine, linnade teke
Algas Viljakas Poolkuus kõik see põlluharimine. Algasid Mesoliitilised kultuurid. Kütid- korilased . Murrang 
langeb kokku jääaja lõpuga. Tekkisid esimesed suuremad maaviljelusest elatuvad  kogukonnad .
Göbekli  Tepe . Pühapaik, ringikujuline moodustis. Läheduses püsiasutust ei ole, aga ikkagi on see nagu 
kultuskeskus. (al 8000ema). Kividel kujutised. Selline pühamu rajamine nõudis organiseeritud ühistööd, st 
oli mingi ühtne  kogukond olemas, aga mitte veel põlluharijad.
Hiljem tekkisid seal lähedal põlluharijate asulad. Abu Hureyra tihe asula, kindlustamata ja suht 
ühesuurused hooned. Mingi ühiskonnakorraldus seal olema pidi.  Pealik ei olnud selgelt  eristatav . 
Jeeriko  (isegi kuni 8000 ema). . Leiti suur müüriga kindlustatud linn, vahitorniga. Pealikuresidents puudub, 
aga selged märgid kultusest . Leitud kaunistatud kolbad. Ilmselt esivanematekultus.
Catal  Hüyük tellisasula. (al  7500 ). Seal olid veised  ja härjad kultusobjektid,  karjakasvatus  oli tähtis. See on 
suurim ja kõige paremini säilinud neoliitiline asulakoht, mis tänaseks on leitud. Tihedalt ühesuurused majad, 
müürita. Puudusid tänavad ehk  liiklus  toimus mööda katuseid ja majja sai sisse läbi luugi. Sealt on leitud 
ruume , mis on pühadeks peetud. Kuju “Paks jumalanna”, ilmselt viljakusekultus. Istub mäe peal üks 
vohav naine ja kaks suurt kiisut on kõrval. 
Üldiselt on leitud üldse palju naisekujusid. Alasti, selgete sootunnustega ja suured. Tavaliselt on nad nagu 
geomeetrilised, too on aga realistlikum. Miks olid varastel põlluharimiskultuuridel sellised kujud? Tavaline 
arusaam on see ,et need on seotud viljakusekultusega. Võib ka viidata naiste positsiooni kõrgele tasemele 
(vb oli emajärgne sugulusarvestus). Samas pole ühtegi kindlat teadmist muidugi.
10 000- 7000 a jooksul oli muutunud VP ala põlluharijatekultuuriliseks. Üheski asulas polnud 
pealikuresidentsi märki.
VP-st väljajäänud  idapoolel  (Eufrat ja  Tigris ) polnud eriti võimalik põldu harida. Oli võimalik vaid 
kunstliku niisutusega. Seda rakendati alates 6000 e.m.a ja siis hakkas tsivilisatsioon tõeliselt elama. 
Kaitsetammide rajamine. Üleujutusi kasutati ära. E ja T üleujutused olid kaootilised, tavaliselt ujutasid vilja 
valmimise ajal üle. Lisaks niisutussüteemidele oli vajada siis kaitsetamme. Algas ulatuslik põlluharimine. 
See süsteem andis suuremat saaki kui VP ala.'l
Tehnoloogia  areng: 5000 e.m.a metallikasutus, aga mitte veel  pronksiaeg . 4000 e.m.a tõendid meresõidust 
(esimene  Eridu linnast), leitud paadikujutis mastikohaga. Suuremaid paate ei tea, kas oli. Sumerid  leiutasid 
ratta, rattakujutised 4000 e.m.a. Selle aastatuhande keskel kasutati potiketra ja lõpupoole on märke ka 
mujal kasutamisest. Sai alguse ka külvipõllundus.
See tõi kaasa 5 at suurte asulate tekke, kus olid ka  kesksed suured hooned. Eridu on olulisemaid sumeri 
linnriike. Seal oli  keskne   Enki  tempel, u 4000 e.m.a.  Astmiktempel  ilmselt, aga leitud vaid vundament . 
Samal aastal kerkis ka  Uruk . Sellest kujunes  3500 suuur linn ja aina kasvas 500 aastat. Kihistusi palju. 
Elanikkond ulatus hinnanguliselt oma hiilgeaegatel kümnetesse tuhandetesse. Selle keskmes oli 
templikompleks.  Tsikuraat , pühendatud taevajumalale An ja taevajumalannale Eanna (Innana). Sealt 
pärinevad ka varajased kirjalikud tekstid. Seal oli ametnikuloendid ja silinderpitserid ( veerev  savipitser, 
pitseeriti anumaid igast stseenidega). Tempel oli ühelt poolt bürokraatlik ametnikkond ja salvestas templisse 
veetavat  kraami. Protokiilkiri, kiilkirja eellane. Leitud ka  viiteid  vägivallale (jahi ja sõjastseenid, 
andamitoomine), piltidel habemik, vb valitseja. Sealt templist on leitud alabastervaas, Warka vaas. Selle 
järgi on püütud ühiskonda paika panna. All vesi ja taimed, siis loomad, inimesed liudadel kannavad midagi, 
andamid suurtes kottides ja siis süüakse see ära... Pildil jumalanna (sööjana) ilmselt Eanna ja oli suhtes 
tähtsa tegelasega. Uruki päritolu silinderpitserid on leitud kogu VP ulatuses. Uruki  impeerium ? Lõuna-
Mesopotaamias kindlasti. Muud kontaktid olid ilmselt ainult  kaubanduslikud . 
2340 -ni on Sumeri  linnriigid  jube tähtsad. Siis tekib aga  suurriik , Akkadi riik. Uruki tähtsus vähenes. 
Kujunes välja ka sumeri kiilkiri. On olemas silp- ja mõistemärgid ning nende tähendus olenes kontekstist. 
Sellest ajast palju kiilkirjatekste- need on kuningate raidkirjad, paraadtekstid, säilinud on ka templiarhiive.  
Lagaski linnriigi templiarhiiv on vanim. Sumeri kuninga nimekirjad, kus on ka valikuliselt mõnede 
linnriikide kuningad valitsemisaastate järgi.
 
Sumerite keel ja rahvas
Unikaalne keel ja mitte millegagi suguluses. Agluniatiivne, järeliidetel põhinev. Sarnaneb vähe soome- ugri  
keelega. Mis ajast sumerid oma kohas elasid, pole kindlaks tehtud. Nende mütoloogia ei räägi sisserändest, 
nad on alati kohapeal olnud. Ehk 6 a.t peale on nad lihtsalt seal olnud. Samas sumeri keeles on sõnu, mis ei 
ole tuletatavad, k.a kohanimed. Seega ei ole teada, millal ja kust sumerid tulid. 4a.t olid nad raudselt olemas, 
kui Uruk tõusis. 
Nende kõrval elas ka teisi rahvaid. Eelamlased, seniidid, kõik naabrid võtsid üle ka kiilkirja ja kohandasid 
seda. 3 a.t keskpaigaks kiilkirja kultuurist hõlmatud, seal olid linnriigid. 
Linnriigid- elanikkond kümnetes tuhandetes, kindlustatud,  kanalite  sõlmpuntidesse rajatud. Linnade ümbrus 
oli viljakaks muudetud. Niisutatud  alade ääremaal olid rohumaad karjade jaoks. 
Linnriikidel olid kesksed ehitised templikompleksid, k.a tsikuraat. Enamik infi  tuleb ka templitest, kuna 
need olid hästi bürokraatlikud. Templi teenistuses oli käsitöölisi ja kaupmehi, s.t tempel oli ka kaubandusega 
tegeleja. Linna peajumaluse tempel oli keskne  organisatsioon . Informatsioon templimajanduse kohta on väga 
hea ja see võib tuua templite ületähtsustamise (kuna tahvleid on nii palju säilinud). 
Mõnest linnast on leitud ehitisi  ka, mida võib pidada kuninga residentsiks. Ka temast on maha jäänud 
mõned  dokumendid  ja omas maad. Kuninga  tiitel  võis olla tiitel En, ehk isand . Aga ka  ensi  või lugal. 
Kuningas oli väepealik, seadusandja, ülemkohtunik ja tal olid ka kultuslikud funktsioonid. Uri kuninga 
hauad  ( unikaalsed )- igast  panused , k.a kaaskond elusalt kaasa pandud. (max 74). Samas kirjalikes tekstides 
ei kujutata  Sumeri kuningaid absoluutsete valitsejatena ega jumalikena. 
Unken- rahvaring, nö koosolek. Aga pole teada, kes seal  oldi  ja mis õigused sellel  kogul  oli ning milline 
suhe oli sel  jumalaga . Pole ka teada, kuidas kuningas valiti.  Unkenis olid ka sõjamehed ilmselt (sõjavägi- 
eeslivankrid, jalavägi)
3 a.t jooksul kuninga kui sõjapealike tähtsus kasvas ja allutasid templid oma võimule.
Urukagina- võis olla võimuhaaraja kuningas (sugupuuga ei ärbelnud). Reformeeris seadust. Uued seadused 
hõlmasid kuninga ja templi  vastasseisu reguleerimisega. Tema taastas, et templi  valdused ei olnud enam 
kuninga käe all ehk üritas templi autoriteeti taastada. Teine on sotsiaalse õigluse  taastamise   motiiv ehk 
keelas rõhuda vaeseid. Esimene ajaloos teadaolev sotsiaalne reformaator
Akkadi riigi teke
Pidevalt vaenujalal. Toimus hegemooniate (võim millegi üle)  vahetumine , algas Kišiga ja siis Uruk.
Sargon  oli  seniidi  valitseja ja sõjapealik, temast sai kangelane. Vallutas igal pool  Pärsia lahest kuni 
Vahemereni välja. Võttis seniolematult suure territooriumi  endal alla. Lõi Akkadi linna, aga asukoht täpselt 
teadmata. Korraldas riigi. Tema oli kõige pea ja vallutatud linnriikides olid asevalitsejad.  Riigikeel  seniidi 
ehk Akkadi keel. Valitses u 59 aastat, aga see võib ka  liialdus  olla. 
Tema järel tuli Naram Sin. Tema valitsusajal oli mässud ja riik kuivas natuke territoriaalselt kokku. Esimese 
Mesopotaamia valitsejana lasi end jumalikustada. Hakati  panema  jumala nimest  tuletatud  pärisnimesid. 
Samas ta polnud nii  karismaatiline . U 2000 Akkadi riik  lagunes  ja linnriigid  iseseisvusid . Gutid tungisid 
sisse ja ühendasid uuesti ja pealinn läksi Uri. Algas Uri III dünastia ehk sumeri viimane hiilgeaeg,
Ur-Nanima ja Šulgi. Nende ajal oligi hiilgeaeg, mida tegi üks või teine, ei ole tuvastatav. Sumeri päritolu 
valitsejad. Valitsus tsentraliseerutud, neile allusid asevalitsejad.  Kuningatele pühendatud  hümnid, kus neid 
kujutati jumalatena ja ideaalsetena. Nüüd templid allusid raudselt  kuningale  ja moodustasid riigi majanduse 
keskse osa. Sellest ajast on säilinud ka esimene seadusekoodeks- Šulgi  koodeks . Nad panid ka vanu 
muistendeid  vms kirja, et oma jumalikku päritolu rõhutada. 
2100 lõpul  isesesvus  Elam (idapoolne riik). Seal sai Uri lüüa. See rüüstati, aga hiljem  taastati  linn. Riik ja 
dünastia  kadus .  
Pronksiaegne Mesopotaamia
2 a.t tõi kaasa mitmeid muutusi.
 Etnilised muutused- seniitide osatähtsus suurenes. Amurrud(amuriidid) ilmusid, nomaadi taustaga. Nad 
astusid  sõjameestena nende riikide teenistusse. 2a.t see intensiivistus. Nad tõusid kõrgetele kohtadele ja järk-
järgult ka võimule. Nad võtsid omaks akkadi keele. St sumeri keel kadus käibelt  vaikselt  kõnekeelena. 
Samas säilis see kultuurkeelena (nadu lad.k). Sum.k tekse tehti edasi ja kirjutati ümber ja tõlgiti. Kõik riigid 
on nüüd semiidikeelsed. 
Endiselt linnriigid. Linnu juhtisid endiselt nõukogud ja  koosolekud , nii et pm poolvabariigid, aga 
asevalitsejad olid ikkagi. Templid iseseisvusid natuke, neist said religioossed majapidamised . Kuningad ja 
templid hakkasid oma maid välja rentima.. st et turusuhted olid arenenumad. 
Elami  riik püsis, aga ei olnud eriti tähtis. Mari  linnriigis  on säilinud kiilkirja arhiiv, kuna  Hammurapi  
põletas selle lossi maha s.t savitahvlid säilisid. Babüloonia ja Asüüria olid ka olemas. Akkadikeelsed, 
murdeerinevustega. 
Assüürlaste  peajumal  oli Aššur ja Babüloonial oli  Marduk . Põllumajanduslikult kerkis esile Babüloonia oma 
põlluniistussüteemidega. Assüüria kuni 7.saj ja Babüloonia kuni 6.saj olid üheaegselt eksisteerivad 
suurjõud, kes pidevalt kaklesid, üritasid üksteist enda alla alistada.   Vaheldumisi  see neil ka õnnestus. 
Assüüria 
Kujunes Assuri linnriigist. Tõsis esile kaubandusliku linnriigina. Linnaasju korraldas linna esinduskogu 
alum, oli poolvabariiklik. Seal olid kaupmeeste esindajad. Oli kuningas ka, aga tal oli pigem tseremoniaalne 
(jumala esindaja) funktsioon. Olid kaks suur asulat , üks oli kindlustatud kuninga jaoks, kaupmeeste jaoks 
aga teine (Kanesh). Kaubanduslikult seotud need alad. Jagas sõjameestele maatükke, mis oli vastutasuks. 
Seda sai pärandada sõjaväekohustsega. Tegi ka seadused, lasi need kivisse  raiuda  ja pani riigis üles. 
Hammurapi seadused- ideoloogilised , võib võtta kui territooriumi märkimist. Seaduste üleval on pilt, kus 
Hammurapi seisab päikesejumal Šamaši ees, s.t tegu on jumalike seadustega. Algab ja lõppeb pika 
Hammurapi ülistamisega. Kehtestab seadused selleks, et vägev ei rõhuks nõrka ja  et seadus on kõigile 
vaatamiseks. Seadused, karistused konkreetsete kuritegude eest. Karmid  karistused (eriti surmanuhtlusi 
palju). Isikuvastaste kuritegude kohta-  karistus  sõltub sellest, kes kelle vastu sooritab ehk kõik ei olnud 
seaduse ees võrdsed. Oli kolm klassi:
•
Avilu- mees ehk vaba kodanik. Kui tema vastu sooritatakse  kuritegu, siis kehtib printsiip silm silma 
vastu ehk nö võrdsus
•
Muškenu- seisus, kes jääb vaba kodaniku ja orja vahele, aga täpselt pole teada, mis ta ikkagi on. 
Tõlgitud kui paleesõltlased, st ei olnud majanduslikud sõltumatud. Nende vastu pandud kuriteo kohta 
kehtis valuraha.
Wardu-  orjad , inimesed, kes kuuluvad kellelegi. Kahjutasu  tuleb maksta nende omanikule. 
Edasi tulevad omandisätted, renditingimused, võlasätted, võlaorjus (max 3 aastat), sõjameeste kaitse ja 
sotsiaalsed tagatised neile, kahjutasud halvast oskustööst tehtud kahjustustele, sätted mis puudutavad 
perekonda. 
Abielu oli leping, kus naine kui  kaasavara  liikus ühe pere alt teise pere alla. Tegu pole  jumaliku  lepinguga. 
St naine läheb isa kontrolli alt mehe võimu alla. Abielu võib lahutada mees. Võib tagasi saata koos 
kaaavaraga, kui pole poegi sünnitanud. Aga võib lahutada ka siis, kui naine käitub halvasti ehk on 
raiskamise peal väljas ja siis saab kaasavarata tagasi saata. Haiget naist (kes ei saa üldse lapsi) ei tohi ära 
saata ega hüljata, aga võib võtta uue. Ka naisel oli lahutamisõigus ja võib isegi kaasavara tagasi saada, aga ta 
peab tõestama, et mees on teda halvasti kohanud, näiteks võtnud liignaisi majja. Kui naine ei suuda tõestada, 
siis ta hukatakse.  Abielurikkumine  oli seadusega karistatav. Abielurikkumine – abielunaine ja mees, kes 
pole tema seaduslik abikaasa. Mees võib võtta liignaisi, kui ta just kellegi teise naist ei näpi. 
Hammurapi seadused ei olnud esimesed seadused Mesopotaamias. Lihtsalt kõige kuulsam, kuna ta oli vägev 
kuningas ja see seadusesamams on säilinud tervikult.
Riik kuivas kokku, aga Babüloonia püsis kuni 1595 aastani. Hetiidide jaoks oli Babüloonia eeskuju. Hetiidi 
kuningas Muršili ründas ja vallutas Babüloonia, aga see ei  toonud kaasa püsivat ülemvõimu. Babüloonia 
hiilgeaeg oli läbi, see on Vana-Babüloonia riik. 
Jätkus endiselt Assüüria ja Babülonia konkureerimine. See oli Egiptuse Uue Riigi periood ja siis oli tugev 
välispoliitika. Egiptuse tekstides on säilinud- Hetiidi, Assüüria ja Babüloonia kuningad tõusid esile. Hetiidid  
oli egiptlastega võrdsed. 12. ja 11. sajand langes tagasi Babüloonia. 
Mesopotaamia usk
Polüteistlik  religioon . Jumalate hulk  kolossaalne. Kokku sulanud semiidi ja sumeri jumalad. Ei saa rääkida 
eraldi Sumeri ja Akkadi religioonist, kuna need on suht ühte sulanud, kuigi neil on mõned erinevad 
rõhuasetused. Sumeri-Akkadi religioon. Kuna Sumeri on vanem, siis see on mõjutanud Akkadit ja 
vastupidi. Nimed ja jooned põimunud. 
Jumalad on inimlikud-  nii välimuse kui ka iseloomu suhtes, st nad on ka  petlikud ja valelikud. 
Moodustavad suure jumaliku perekonna. Jumalad ei viitsinud tööd teha, seega lõid nad inimesed. St. 
inimene peab loomi ohverdama ja  teenima . Vastutasuks jumalad pakuvad kaitset. Igal linnal oli oma 
kaitsejumalus ja tal oli tempel. See  kaitsejumala  tsikuraat oli linnas keskne. Nt Uri linna peajumal oli 
kuujumalanna  Nana. Linn kuulus kaitsejumalale. 
Igal jumalal oli kaks nime. Panteoni eesotsas olid: 
•
An ehk Anu- jumalate isa, valdas taevast tarkust, aga ta ei ole peajumal. Müütides vähe  esindatud , 
ainult nõuandja.
•
Enlil  ehk Bel'Ellil- Tema poeg. Jumalate valitseja. Otsetõlkes Isand Tuul. Ilmastikunähtuste 
kehastaja, samuti viljakus natuke. Peajumal, kõige tähtsam. Tema keskus oli  Nippur . Samuti  seisis  
kuningavõimu eest ja riikliku korralduse kaitsejumal. 
•