KORDAMISKÜSIMUSED 2013
1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud , EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused
1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid .
EL tekkimise eeldused (vajadused):
*II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö
* Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitiliste stabiilsuse tagamiseks Euroopas
* Nn „Saksamaa küsimus“ (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a kommunismivastasesse võitluse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
* USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa)
2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist.
Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist
* 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid
* 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux )
* 1949 NATO loomine
* 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe )
3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist
Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist
* 1947 Marshalli plaan
* 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine
4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine
1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu . Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada.
2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile , mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks.
3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut.
5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid
Lepingu eesmärk
- Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega .
6. ESTÜ institutsioonid
Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine
* Ülemamet (High Authority )
* Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
* Euroopa Assamblee (Common Assembly )
* Euroopa Kohus ( Court of Justice)
7. ESTÜ-ga ühinenud riigid
1) Prantsusmaa
2) Saksamaa
3) Belgia
4) Holland
5) Itaalia
6) Luksemburg
8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte
Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel.
9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid
1957/58 Rooma lepingud : Euroopa Majandusühenduse asutamise leping
Lepingu eesmärgid
* Ühisturu loomine
-Vabakaubanduspiirkonna loomine
-Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele
- Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine
- Konkurentsipoliitika
* Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse
- Ühine põllumajanduspoliitika
- Ühine transpordipoliitika
- Euroopa Sotsiaalfondi loomine
- Euroopa Investeerimispanga loomine
- Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine
10. EMÜ institutsioonid
Institutsionaalse struktuuri loomine
* Euroopa Komisjon (European Commission)
* Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
* Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly)
* Euroopa Kohus (Court of Justice)
* Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank)
* Majandus- ja Sotsiaalkomitee ( Economic and Social Committee; ECOSOC)
* Kontrollikoda (Court of Auditors)
11. Luxembourgi kompromiss
1966 Luxembourgi kompromiss
EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi. Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse.
12. EL esimesse / teise / kolmandasse / neljandasse laienemisringi kuulunud riigid
* Esimene laienemisvoor 1973 a : Iirimaa , Taani, Ühendkuningriigid
* Teine laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal (1986)
* Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi
* Neljas laienemisvoor : Ida laienemine
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid
1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA)
Lepingu eesmärgid
1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine – 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit .. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika , teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika
2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks.
14. EL ( Maastrichti ) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem
1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping)
• Euroopa Liidu kolm sammast
* Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse
* Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
* Koostöö õigus- ja siseküsimustes
I sammas: Uus Euroopa Ühendus
• Subsidiaarsuse põhimõte
• Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22)
• õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus
• õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b)
• konsulaarlepe (art. 20, end. 8c)
• Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis , art. 98-124)
• majanduspoliitika (art. 98-104)
• rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111)
• institutsioonilised sätted (art. 112-115)
• üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124)
• Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145)
• Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176)
• EL regionaalpoliitika väljaarendamine ( XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
• Lepingu erandid ( protokollid 2-5)
• Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika)
• Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU
• Taani, UK – rahapoliitika
I sammas: institutsionaalsed muudatused
• Mitmete ÜEA reformide laiendamine
• kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus
• koostöömenetlus, nõusolekumenetlus
• Parlamendi volituste laiendamine
• õigus moodustada järelpärimiskomisjone
• ombudsmani institutsiooni loomine
• konsulteerimine komisjoni kinnitamisel
• Kaasotsustamise menetluse loomine
• Regioonide komitee loomine (Committee of Regions ).
II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis)
* Eesmärgid
• Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust
• Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut
• Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO, Helsingi lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega
• Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid
* Põhiprintsiibid
• Süsteemne koostöö
• Ühised seisukohad kaitseküsimustes
• Ühismeetmed ( joint action )
• Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides
• Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine
• WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija
III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis)
* Ühist huvi” pakkuvad valdkonnad
• Asüülipoliitika
• Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad
• Immigratsioonipoliitika
• Narkomaaniavastane võitlus
• Pettustevastane võitlus
• Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades
• Tollikoostöö
• Politseikoostöö
* Koostöömeetodid
• Ühised seisukohad
• Ühisaktsioonid
• Konventsioonid
* Koordineeriv Komite
15. Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt)
Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames.
16. EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad
1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika
2) koostöö õigus- ja siseküsimustes
17. Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping
1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA ) Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel. 1995 liitusid EL-iga Austria, Soome ja Rootsi.
18. Amsterdami leping: peamised eesmärgid ja tulemused
1997/99 Amsterdami leping
Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused:
• Euroopa Parlamendi volituste laiendamine – läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise
• Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine
• Koostöö tihendamine : tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse
• Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte
• Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine
• Keskkonnapoliitika tõhustamine
19. Nice ’i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused
2001/03 Nice’i (Nizza) leping
Eesmärgid
1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks
2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes.
Tulemused
1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine
2) Institutsionaalsed ümberkorraldused
Institutsioonide ja otsusetegemise reform:
• EL Ministrite Nõukogu – häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel)
• Euroopa Komisjon – volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine
• Euroopa Parlament – kohtade jaotus liikmesriikide vahel
• Euroopa Kohus – kohtunike arv
• Kontrollikoda (Audiitorkogu) – liikmete arv
• Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee – esindajate arv
• Euroopa Ülemkogu – toimumise koht
20. EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus
2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent
-Põhiseadusliku lepingu projekt
Lähteülesanne:
* Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel
* Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises
* Aluslepingute süsteemi lihtsustamine
* EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist):
* Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat
* 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat
Tähtsamad arutlusteemad:
* EL missioon ja pädevus
* Õigus- ja siseküsimused
* Välissuhted
* Subsidiaarsus
* Rahvusparlamendid
Konvendi töö lõpptulemus:
* EL põhiseadusliku lepingu projekt
21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
* Lihtsustamine ja läbipaistvus
• Lepingute struktuuri lihtsustamine
- Kolme samba asemel üks
- EL saab juriidilise isiku staatuse
• Õigusmeetmete ja –protseduuride lihtsustamine
- Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse muutmine üldreegliks
- Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine
* EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks
* Pädevusjaotuse küsimused
* Euroopa Liidust väljaastumise protseduur
* Institutsioonilised küsimused
- Ülemkogu president
- Rotatsioon Ministrite Nõukogus
- Grupieesistumine (2,5 aastat)
- Nn “topelthäälteenamus” (55% häältest + 65% EL rahvastikust)
- EL välisministri institutsioon (?)
- Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon)
- Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine
22. Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
* EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon
* Formaal -juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping
* Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides ( ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal)
* Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas
Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga:
* Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine
* EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks
* Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades)
* Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust
23. Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega
EL idalaienemine kui väljakutse
* Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju
* Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid
* Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem
* Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum
* Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi
* Kandidaatriigid kuuluvad n-ö ‘teise’ julgeolekutsooni
24. Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?)
* Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993)
* Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab:
- Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse.
- Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires.
-Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest.
25. Agenda 2000
* 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele
* Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi
* 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis
* AGENDA 2000 struktuur
- 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas
- 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine
- 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta
* Piirjoon kandidaatriikide vahel
26. Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted
Läbirääkimiste objekt:
- Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) – lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu
Läbirääkimiste eesmärgid:
1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused
2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest
3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus;
4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine
5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine
6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine
7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine
8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks
27. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel
* Riikide välispoliitilised eesmärgid
* Julgeolek
* Sõltumatus
* Heaolu
* Prestiiž
Euroopa Liidu eesmärgid
* Rahu ja julgeoleku tagamine
* Euroopa identiteedi arendamine
* Tasakaalustatud majanduslik ja sotsiaalne areng
* Euroopa konkurentsivõime parandamine ja mõjuvõimu suurendamine rahvusvahelisel areenil
Liikmesriikide EL ühinemise põhjused
Prantsusmaa (1952)
• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi, eesmärgiga takistada Saksamaa saamist ülemvõimuks Euroopas
• majanduse arendamine
Saksamaa (1952)
• soov olla aktsepteeritud “normaalse” Euroopa riigina
• majanduse arendamine
Itaalia (1952)
• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi
• poliitiliselt stabiilse olukorra loomine
• majanduse arendamine
Beneluxi riigid (1952)
• eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik jätk
• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi
• majanduse arendamine
• prestiiž
Ühendatud Kuningriik (1973)
• vältida poliitilist isolatsiooni
• vältida majanduslikku isolatsiooni
Iirimaa (1973)
• järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju
• saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st
Taani (1973)
• järgis Ühendatud Kuningriigi eeskuju
• majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused)
Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986)
• tugevdada uut demokraatlikku riigikorda
• majanduslikud ajendid
Austria (1995)
• majanduslikud ajendid
• vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel
Soome (1995)
• majanduslikud ajendid
• julgeoleku tagamine
• soov kuuluda Lääne - Euroopasse
• vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi)
Rootsi (1995)
• majanduslikud ajendid
• soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega
• vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome)
28. EL esmase õiguse allikad (liigitus)
* Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid
* Liikmesriikide liitumislepingud
* Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta
* Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid.
29. EL teisese õiguse allikad (liigitus)
• Kohustuslikud õigusaktid
• Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele.
• Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav . Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata.
• Otsused (ingl. k. decisions ) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid.
• Soovituslikud õigusaktid
• Soovitused ja arvamused (ingl. k. Recommendations and opinions ) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt.
30. Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud)
Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit:
* Endine Art. 100 (‘Seaduste ühtlustamine’ = ühisturg): “Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist.”
* Art. 175 (1) (‘Keskkond’): “Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele…” (*) “…ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.” (*) – viide kaasotsustamismenetlusele
31. Kirjutamata õigus e. pretsedendiõigus
- Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine. Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest.
32. Solidaarsuskohustus
Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted
* Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5)
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele . Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist
33. Mittediskrimineerimise põhimõte
Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6)
Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks.
Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates lisaks isikute ja tööjõu vabale liikumisele ka kapitali ja teenuste vaba liikumist.
34. Subsidiaarsuse põhimõte
Subsidiaarsuse põhimõte (TEC, art. 5, end. Art. 3b).
Ühendus toimib käesoleva lepinguga talle antud volituste ning temale seatud eesmärkide piires. Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil.
35. Proportsionaalsuse põhimõte
Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks.
36. Vahetu kohaldatavuse põhimõte
EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect )
- EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega
37. EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte
EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) – Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.
2. Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsustegemise protsess
38. Euroopa Komisjon – keda/mida esindab?
Nt. Komisjoni liikmed volinikud ei esineda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult.
39. Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded
Komisjon kitsamas tähenduses koosneb 20 liikmest, keda nimetatakse volinikeks (commissioner). Art 213(1) kohaselt on igal liikmesriigil komisjonis vähemalt üks ja maksimaalselt kaks esindajat. Praktikas tähendab see seda, et viiel suuremal liikmesriigil (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia , Itaalia ja Hispaania) on kaks liiget ja ülejäänud riikidel üks. Suuremate riikide puhul esindab üks liige tavaliselt valitsuse – ja teine opositsioonipartei(si)d.
Alumine tasand ehk bürokraatia ehk Administratsioon : seal töötavad EL ametnikud, kes jaguevad kategooriatesse:
1. Alalised (konkursi teel)
2. Ajutised (lepinguga, tähtajalised)
3. Liikmesriigiametnik ( saadetakse nö “praktikaks”)
4. Konsultandid
Jaotakse erinevatesse kategooriatesse. Ning neil on erinevad ülesandeid, kas siis tõlketöö, sekretaritöö, nõustamine jm.
Euroopa Komisjoni pühiülesanne on edendada Euroopa üldhuve.
40. Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded)
Büroo ülesandeid võib jagada nelja kategooriasse:
a) Poliitikaküsimused
Kuna volinikud ise ei jõua jälgida kõiki poliitikavaldkondi, siis vajab ta nõu vastava ala spetsialistidelt büroos. Igal nädalal toimub 6- 7 “ special chefs” koosolekut, kus büroode esindajat arutavad komisjoni koosolekul üleskerkivad küsimusi ning kus vaadetakse üle erinevate asjassepuutuvate peadirektoraatide suhtumine eelnõusse. Seejärel informeerivad büroode liikmed oma volinikku vastava eelnõu perspektiividest. Selliseid koosolekuid juhatab komisjoni Presidendi büroo liige.
Igal esmaspäeval kohtuvad komisjoni koosolekut ettevalmistaval koosolekul büroode juhid, kes arutavad läbi kõik punktid, mis asuvad komisjoni kolmapäevasse kooslolekul päevakorras. Juhul, kus kõik osalejad on otsusega nous , läheb küsimusi komisjoni koosolekule A- punktina, st lihtsalt formaalseks vastuvõtmiseks. Chefs de cabinet’de (büroode juhtide) koosolekut juhatab komisjoni peasekretär.
b) Poliitika psenteerimine
Büroode teiseks ülesandeks on voliniku poliitika esitlemine avalikkusele artiklite ja kõnede kirjutamise kaudu. Samuti hoiavad bürood konatkti oma riigi valitsusega ja alalise esindusega (mistõttu neid vahel süüdistatakse info lekitamises liikmesriikidele).
c) Huvide vähendamine
Bürood on huvigrippude surve üheks sihtpunktiks, eesmärgiga mõjutada komisjoni langetama ühte või teist otsust.
d) Administratiivsete sidemete arendamine
Bürool on oluline roll voliniku ja peadirektoraadi vahelistes suhetes, pidades silmas peadirektoraatides toimuvaid arenguid. Taolise vahelüli kasutamine kergendab voliniku tööd, kuna paljurahvuselise ametnikkonnaga suhtlemine pole alguses sugugi lihtne, büroo koosneb aga valdavalt voliniku enda rahvuskaaslastest ( ehkki vähemalt üks töötaja lubatud kuuest peab olema mõnest muust kodakondsusest). Büroo koosseisust umbes pool moodustub komisjoni ametnikest, kes töötavad ajutiselt voliniku heaks, ning teine pool koosneb vastava riigi ametnikest või erasektori esindajatest.
41. Euroopa Komisjoni roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis
Euroopa Komisjoni roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis
* Poliitika kujundamine – algatusfunktsioon. Komisjon saab ainsana algatada eelnõu.
* Seadusandlus – teatud õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamine (pms tehnilised või kiireloomulised).
Komisjoni peetakse üldiselt EL täidesaatvaks võimuks, ehkki tegelikult jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega. Teatud juhtudel tegeleb komisjon poliitika rakendamisega, levinuim on komisjoni kui reeglite kehtestaja roll, liikmesriikide organite poolt rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist.
42. Euroopa Komisjoni funktsioonid täidesaatva võimuna
Komisjoni peetakse üldiselt Euroopa Liidu täidesaatvaks võimuks, ehkki tegelikult jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega. Komisjoni täidesaatev võim võib avalduda neljal erineval kujul.
1) Teatud juhtudel tegeleb komisjoni poliitikad rakendamisega, parimaks näiteks on siin konkurentsipoliitika, aga sealgi alates teatud tasemest (nt ettevõtte ühinemisel alates teatud üsna kõrgest suurusest ). Komisjon on liiga väike selleks, et viia ellu kõiki poliitikaid ja ilmselt poleks see ka efektiivne.
2) Seetõttu on levinum komisjoni kui reeglite kehtestaja roll. See leiab asset lidu rutiinsete otsuste tegemise näol, ku otsused on tehnilised ja ei oma poliitiliste kaudu. See õigus reeglite kehtestamiseks on komisjonile delegeeritud nõukogu poolt art 202 alusel. Juhul, kui otsusel on poliitiline tähendus, kasutab komisjoni komiteede abi.
3) Liikmeriikide organite poolt rakendatava poliitikad kontrollimine – komisjon on ka “lepingute valvur ”, st tema ülesanne on jälgida seda, et liikmesriigid täidaksid EL reegleid ja rakendaksid poliitikaid õiguspäraselt. Vastavat rolli võivad liikmesriikides täita väga erinevaid ametkonnad alates kalandusinspektsioonist tolliameti ja politseini.
4) Neljandaks hoolitseb komisjon EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist (peamiselt ÜPPi ja regionaalpoliitika raames).
43. EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu – keda/mida esindab?
Nõukogu esindab liikmesriikide valitsuse.
44. EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER , ministrite kohtumised ; nende koosseis ja põhiülesanded
Nõukogu töögrupid (Counsil Work Groups) – liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud
Töögrupid koosnevad liikmesriikide ekspertidest. Ekspert võib tulla liikmesriigi pealinna mõnest ministeeriumist, alalisest esindusest või ka näiteks mõnest valitsusvälisest organisatsioonist, ülikoolist või teadusasutusest. Üldjuhul saadavad liikmesriigid töögrupi koosolekule ühe esindaja. Suhteliselt levinud on, et samad inimesed, kes komisjoni komiteedes või töögruppides osalesid nö EL kui terviku nimel eelnõu väljatöötamisel, osalevad (nüüd juba eelkõige konkreetse liikmesriigi huve kaitstes) ka sama eelnõud arutavas nõukogu töögrupis.
Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine.
COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee
1962.a võeti vastu otsus jagada Coreper kaheks erinevaks organiks.
Coreperi I koosneb tavaliselt alaliste esindajate asetäitjatest ning tegeleb valdavalt tehnilist laadi eelnõude ettevalmistamisega.
Coreper II koosneb valdavalt alalistest esindajatest endist ning töötab põhiliselt koostöös välisministrite ja ECOFIN nõukoguga, arutades küige olulisemad ja vaidlusi tekitavaid küsimusi.
COREPERI ülesandeid:
Peamiseks ülesandeks on nõukogu töö ettevalmistamine. Coreper käib koos kord nädalas ja selle koosolekul arutatakse läbi kõik nõukogus arutlusele tulevad küsimused. Enamasti saavutatakse diplomaatide tasemel ka kokkulepe ning õigusakti saadetakse ministritele.
Teiseks peamiseks ülesandeks on informatsiooni vähendamine. Coreper asub kahe informatsioonivoo ristmikul nõukogu ja liikmesriikide vahel. Kui mõni institutisoon esitab mõne dokumendi nõukogule, edastab alaline esindus selle pealinna asjaomastele organitele (ministeeriumidele, parlamendi jne). Sama käib ka mitteametliku informatsiooni kohta (teiste riikide seisukohad teatud küsimustes, kohtumised, koosolekud , mud arengud liidus). Protsess toimub ka vastupidises suunas – Coreper informeerib teisi liikmesriike arengutest teatud ettepanekute suhtes kodumaistes ringkondades.
EL Nõukogu koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad Ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja. Nõukogu liikmetel on riikide parlamentide ees demokraatlik aruandekohustus. + Erinevad koosseisud ja eesistujariik.
Põhiülesanded: täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Samuti täidab nõukogu poliitika kujundamise ja koordineerimise ülesandeid.
45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus
Erinevalt muudest rahvusvahelistest organisatsioonidest tehakse EL Nõukogus otsused enamasti kvalifitseeritud häälteenamusega. Vaid kõige olulisemates valdkondades, kus liikmesriigid ei soovi oma vetoõigusest loobuda , kasutatakse ühehäälsust. Enamushääletuse kasutamine on EL edasiarenemiseks paramatu – vajadus saavutada alati kõigi riikide nõusolek muudaks otsustegemise protsessi liiga kohmakaks.
Kvalifitseeritud häälteenamuse raames on liikmesriikidel teatav arv “hääli” proportsionaalselt nende rahvaarvuga.
Paljudes küsimustes kasutatakse endiselt ühehäälsuse nõuet. Liikmesriikidele on need valdkonnad suveräänsuse seisukohast eriti olulised ja nendes ei soostuta vetoõigusest loobuma .
46. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis
Peamine seadusandlik institutsioon. EL õigusaktide vastuvõtmine.
47. EL Nõukogu muud (põhi)ülesandeid
- EL õigusaktide vastuvõtmine
- Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine
- Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine
- Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga)
- Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika)
48. “Euroopa Nõukogu”, “Euroopa Ülemkogu“ ja “EL Nõukogu“ mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne)
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon , millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950.aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg 'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee.
Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president . Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis.
Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad
"välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid , eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg 'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel.
49. Euroopa Ülemkogu: koosseis ja põhiülesanded
Euroopa Ülemkogu (European Council) koosneb liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest ning Euroopa Komisjoni presidendist (EL leping art. 4). Ülemkogu on EL.
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000).
Kõik kommentaarid