50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 42 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Silx89
Õppematerjali autor
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ......................
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ......................
ON-OFF tüüpi soojuspump töötab ainult täisvõimsusel ning kui soovitud õhutemperatuur on saavutatud, lülitab end automaatselt välja. Seega igaks käivituseks kulub energiat. Iga käivitus aga koormab ja lõhub kompressorit, eriti külma ilmaga, mil seade peab töötama ligikaudu minuti vältel ebapiisava õlitusega. Nii saavad kompressori liikuvad osad kahjustusi. Peamiselt seepärast tuleb seda tüüpi seadmete kasutamine lõpetada, kui välistemperatuur langeb alla -5°C. ON/OFF tüüpi soojuspumbad on küll natuke madalama hinnaga, kuid täisvõimsusel pidevalt sisse ja välja lülitudes tarbivad nad energiat liiga palju ning ei taga enamasti oodatud energiasäästu. Invertertüüpi soojuspumbad reguleerivad seevastu kompressoripöördeid sujuvalt ning lülituvad välja nii harva kui võimalik. Inverter tagab seadme töö ka siis, kui hoone soojuskoormus on minimaalne.
1. jaanuar 2010 Tehasepuhtusega HCFC kasutamise keeld olemas- olevate külmutus- ja kliimaseadmete remondis ja hooldusel 1. jaanuar 2015 Taasväärtustatud ja sügavpuhastatud HCFCs kasu- tamise keeld olemasolevate külmutus- ja kliima- seadmete remondis ja hooldusel Montreali protokolli alusel tegutsevates riikides peab HCFC-de kasutamine lõppema aastal 2030. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 32 Külmutusagensside keskkonnaohtlikkus HCFC-de tootmine ja kasutamine arengumaades kasvab hoolimata kokkulepitud kasutuselt kõrvaldamise tähtaegadest. Montreali protokolli Multilateraalse Fondi 2006. aasta aruande hinnangul asub suurem osa art 5 riikide osoonikihti kahandavate ainete "pankasid1" Lõuna-Aasias, Kagu-
Pneumaatika töö 1. Ühikud Parameeter Mõõtühik Nimetus Märkus Pikkus m Mass kg Aeg s Temperatuur K Kelvin Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstruktsiooni ja hoolduse lihtsus Pneumoen
9) Kaitsekaas 10) Käivitusklapp 11) Indikaatorkraan 12) Õhu väljalasketrakt 13) Õhu sisselasketrakt 2.2.4 Väntkepsmehhanism 2.2.4.1 Kolvid ja kepsu ehitus Kolvid koosnevad kahest osast – kolvipea ja kolvi juhtosa. Kolvipea on valatud kuumuskindlast terasest, kolvi juhtosa aga malmist.Kolvipea ja kolvi juhtosa kinnitatakse omavahel nelja poldiga. Kolvipeal on treitud kolm soont. Ülemised kaks soont on kompressioonirõngaste jaoks, alumine aga õlirünga jaoks. Kolvi sõrm on valmistatud legeeritud kroomnikkelterasest, väljast pindkarastatud. Kolvisõrm on šarniirne tüüp. Teda fikseeritakse ainult otsast rõngstopperiga. Kolbi jahutatakse
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks
..................................................... 83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme............................................................................... 84 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine ............................................................................ 84 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine .......................................................................... 84 7.3 Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine ............................................................................. 85 7.4 Ühepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine ................................... 85 7.5 Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine. ................................ 87 7.6 Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine...................................................... 88 7.7 Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine..........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid