Riigi, kultuuri ja väärtushinnangute muutumine uusajal Euroopa ja USA näidete põhjal (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Uusaeg

ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates tähistab Uueaja algust Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Sest siis kadus maailmasüsteem, mis oli kujunenud pärast Rooma kokku varisemist. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades seejuures mitte niivõrd kapitalismi algust, kui just uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Kapitalistlike suhete areng Lääne- ja Ida-Euroopas erines märgatavalt, veel suuremad olid lahknevused Euroopa ning teiste maailmajagude vahel. Ajal, mil Euroopas kujunesid kapitalism ja uus ideoloogia, olid muutused Aasia ning Aafrika traditsioonilises ühiskonnas märksa vähem murrangulised. Juba 16.sajandil algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Eruroopa maadeavastajatele ja ­hõivajatele tähendasid aga täiendavaid kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses. Kauplemisest saadav kasum tõi juba

Ajalugu

26

doc

UUSAEG - kokkuvõte

Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast ­ humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. ­ Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. ­ Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. ­ usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. ­ Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. ­ Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia.

Ajalugu

9

doc

ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 - uusaeg

UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 (V kursus) NIMI KLASS 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Prantsusmaa, Taani, Rootsi Paljurahvuselised: Austria-Ungari keisririik, Venemaa Rahvusriigid: Itaalia, Portugal, Sveits Poliitiliselt killustatud: Saksamaa Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Holland, Hispaania 2. Loetle absolutismi tunnused! (4) riigivõim on jagamatu valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja kogu võimu koondumine ühe isiku kätte merkantilistlik majanduspoliitika

Ajalugu

19

rtf

Keskaeg-uusaeg

Karl V oli Habsburigist Saksa.Rooma keiser. Ta loobus troonist ja jagas oma valdused kaheks. Hispaanias sai troonile Philipp II, kes hakkab ka Madalmaid valitsema, ülejäänud läksid Karli vennale. Philipp pani aluse Hispaania pealinnale Madridile, ise ta seal ei viibinud, ta viibis sealt eemal ühes lossis. Madalamaades olid linnad hästi arenenud, tihe asustus. Levis kalvinism. Hispaanlased surusid kõik reformatsiooni ilmingud maha. Mauridel keelatakse emakeele ja kultuuri järgimine. Hispaania oli väga võimas mereriik, vahemerel oli Türgi ülemvõim, 1571 Lepanto merelahingus purustati türgi merelaevastik ja pandi seisma Türklaste pealetung. 1588 saadi Inglastelt hävitavalt lüüa. Hertsog Alba alustas Madalmaades terrorireziimi ja üritas provintside iseseisvust kaotada. Alba võitles nii kalvinismi kui ka prointside vastu. Algas võitlus Madalmaade iseseisvuse eest 1572, eesotsas oli Oranje Wilhelm. Rahvas toetas vabanemist. Põhjaprovintsides(Holland)

Ajalugu

4

doc

Absolutism ja parlamentarism

osta uusi kaupu.Seda staadiumi on nim.,monetaarseks.Hilisemal etapil arvati,et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,soodustati manufakt. loomist ja käsitöönduse edendamist,hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,püüti vältida inflatsiooni.Tuntuim Jean-Baptiste Colbert.Füsiokraatia-Valgustusideoloogid rõhutasid ,et inimühisk. peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta,mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses.Väitsid ,et rikkus tuleb juurde põllumajandusest.Koolkonna rajas F.Quesnay.Käsitles maj.elava organismina,terve majandus on tasakaalus,maj aluseks põllumaj mida abistab töötlev tööstus.Ellu üritas rakendada Turgot. Prantusmaaga seotud mõisted: Generaalstaadid-Seisuste esindus.Intendandid- Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid.Fronde'-Võimude vastu tegutsemine

Ajalugu

41

doc

Ajalugu TH

kaksikmonarhia. * Vaarao sümboliteks olid kaks taime (lootos ja papüürus) ja kaks looma/lindu (raisakotkas ja kobra). * Alguses oli vaarao Horose kehastaja, hiljem ühendati vaarao päikesejumal Ra ja surnutejumal Osirise kultusega. * Vaarao, jumala kehastusena, pidi tagama rahva heaolu ja selle, et maailma korraldusmaat toimiks (isetegevust ei olnud). -) Rahva ette ilmudes oli vaaraol kohustus kanda habet ja omalaadset parukat. * Tsati ­ juhtis kuninga nimel kogu riigi majandust ja kaubandust. * Väepealikud ­ esmane eesmärk oli juhtida sõjaväge. Peamine relvastus oli vibu ja nool. * Noom e. noomus oli Egiptuse nö osariik. * Nomarh ­ väiksema piirkonna valitseja. * Preestrid ­ üks preester tegeles mingi kindla jumala teenimisega. * Kirjutajad ­ madalam ametkond, kes juhtisid töölisklassi. * Hemos ­ töötavrahvastik, kes kõik olid kinnistatud mingi kindla ametiga. -) Üleujutusperioodil kasutati talupoegi ehitustöödel.

Ajalugu

7

docx

Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal

Vasa. Järgnenud Poola-Rootsi sõdades (1600-1629) vallutas Rootsi Liivimaa ja tõusis Euroopa suurriikide hulka. Eesti ajaloos lõppes 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga 1558. Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades mitte niivõrd kapitalismi algust , kui just uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Juba 16.sajandil algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele ja ­hõivajatele tähendasid aga täiendavaid kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses. Uusaja kaubandussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Kaubanduse areng soodustas ka kultuurialast koostööd ja uute ideede levikut.  1760.-1780. Aastatest hakkas uusaja ühiskonnale ilmet andma tööstuslik revolutsioon. 19.sajandil kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli

Ajalugu

19

pdf

Uusaeg

VARAUUSAEG (1517 ­ 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari

Ajalugu

Kommentaarid (0)