Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tervislik toitumine (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab toiduainete omavaheline sobivus?
  • Mis võib juhtuda siis kui ei järgita toiduainete liigitamise soovitusi?
  • Mis on optimaalne toidu hulk?
  • Kuidas oleks õige lisada toidule vitamiine?
  • Kui liha ei tarbi?
  • Kuidas selline toitumine mõjub vere kolesteroolisisaldusele?
  • Milline on tervislik optimaalne toidu kogus?
Vasakule Paremale
Tervislik toitumine #1 Tervislik toitumine #2 Tervislik toitumine #3 Tervislik toitumine #4 Tervislik toitumine #5 Tervislik toitumine #6 Tervislik toitumine #7 Tervislik toitumine #8 Tervislik toitumine #9 Tervislik toitumine #10 Tervislik toitumine #11 Tervislik toitumine #12 Tervislik toitumine #13 Tervislik toitumine #14 Tervislik toitumine #15 Tervislik toitumine #16 Tervislik toitumine #17 Tervislik toitumine #18 Tervislik toitumine #19 Tervislik toitumine #20 Tervislik toitumine #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pantergirl1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
45
docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

tarretumisele kui ka sidrunhapet ja säilitusainet kaaliumsorbaati. Lisaks sellele, et tegu on ebatervisliku valge suhkruga, on sellele lisatud ka tervislikule toitujale mittesoovituslikku säilitusainet. Moosisuhkur, nagu nimigi vihjab, on mõeldud mooside keetmiseks, kui on soov saada zeleetaolist paksemat moosi. Moosisuhkru hind on oluliselt kõrgem tavalisest valgest suhkrust, aga tervislik kasutegur puudub. Zelee- ehk tarretisesuhkur - on valge suhkur, millele on lisatud pektiini, tärklisesiirupit ja sidrunhapet. Zeleesuhkur sobib magustoitude ja kookide kaunistuste valmistamiseks ja glasuurimiseks, küll aga ei sobi see hoidiste valmistamiseks. Karamellsuhkur - seda müüakse väikeste karamelltükikeste kujul, mis on saadud suhkru kõrgel temperatuuril kuumutamisega. Pruun suhkrusiirup

Toitumine
thumbnail
14
rtf

Eritoitumine

Kõhunääre ei erita enam küllaldaselt insuliini Organism ei suuda insuliini õigesti kasutada, mille tulemusena jääb glükoos verre ja võib põhjustada eluohtliku seisundi. Diabeedi tüübid I tüüp - Insuliinist sõltuv diabeet ­ tekib lapseeas või noorukina (kuni 40 eluaastani). Kõhunäärms puudub insuliin. 20% suhkruhaigetest. Nähud: vastupandamatu janu, sage urineerimine, nõrkus, väsimus, naha sügelemine, kehakaalu langus. Ravi: insuliini süstimine, tervislik toitumine, mõistlik kehaline koormus. Soovitused: 5-7 toidukorda, sõltuvalt isuliini süstimisest. Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja

Toitumisõpetus
thumbnail
4
pdf

Tervislik toitumine

6.piimatooted, piim 1-2 portsionit 7.kala, linnuliha, munad, liha 1-2 portsionit Menüü peab sisaldama palju rohelist ja kindlasti vett. Soovitav on süüa 5-6 korda päevas, kolm põhitoidukorda ja 2-3 oodet. Täiskõhutunne tekib kõige paremini siis, kui süüa toitu aeglaselt ja korralikult mäludes. See on ülioluline ka toiduainete lõhustumisel ja seedimisel. Hommikusöögiga peaks saama 20-25% kogu päevasest energiast. Tervislik hommikusöök sisaldab täisteratooteid, leiba ning värsket puuvilja või puuviljamahla. Parimaks valikuks võiksid olla täisterast pudrud, täisterast hommikuhelbed. Täisteratooted sisaldavad madala glükeemilise koormusega (GK) süsivesikuid ja mõju veresuhkru muutustele on väike. Lõunasöögiga peaks saama 25-35% kogu päevasest energiast. Lõunaks võib süüa ühe toitva supi, suure taldrikutäie salatit ja täisteraleiba. Kaunviljaroad (nt

Terviseõpetus
thumbnail
17
doc

Tervislik toitumine

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3

Toitumisõpetus
thumbnail
7
doc

Tervislik toitumine

puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud---täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuviljad, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas. Kehalisel pingutusel vähemalt 90 minutit, tõstab sportliku sooritusvõimet, kui manustada süsivesikuid enne võistlusi 1- 4 tundi. Enne trenni ei tohiks manustada 15- 60 minutit kergesti imenduvaid süsivesikuid. Pingutusel, mis kestab üle kahe tunni, viib kehalise töövõime tõusule, kui tarbida veidi enne koormuse algust või koormuse ajal süsivesikuid. · Kiudained--aedvili, kaer, oder, must rukkileib, täisterasai, sepik, tanud, täisterahelbed

Terviseõpetus
thumbnail
12
odt

TERVISLIK TOITUMINE

kasvatada vitaalsust, immuunsust ja eluea pikkust. (´´Toit kui ravim´´ Cousin 2001, lk 6) Toitumine on olnud tähtis ja saab üha tähtsamaks inimese tervise säilitamisel ning haiguste ennetamisel. Ebaõige toitumine pikema aja vältel võib esile kutsuda ni vaimse kui ka füüsilise töövõime languse ja enneaegse vananemise. Paljude haiguste otsene põhjus võib peituda valede toiduainete valikus ja ka valede tehnoloogiliste võtete kasutamises toidu valmistamisel. Õigesti valitud toit mitte üksnes ei aita vältida haigusi, vaid paljusid haigusi ka ravida. Kahjuks ei ole tänapäevane toit selle väärtusega, mis ta oli kunagi ammu. Toiduainetööstus on kiirelt arenenud ja müügile saabuvad paljud toiduained rafineeritult, veel enam säilitus- ja värvainetega, maitseparandajatega, suhkruasendajatega, lõhnatugevdajatega, stabilisaatoritega, liigsete väetisainetega ja teiste lisaainetega. Ei ole täpset tõestust lisaainete

Toitlustuse õpetus
thumbnail
14
docx

Tervislik toitumine

täiskasvanutel. Vett saab organism joogi ning toiduga, eriti puu- ja köögiviljadest. Orienteeruvalt on kogu päevane veevajadus: 3–6-aastastel 1300–1700 ml, 7–10-aastastel 1900–2200 ml, 11–14-aastastel 1900–2600 ml, 15–18-aastastel 2300 ml tüdrukutel ja 3300 ml poistel. Organism peab vett saama olenevalt vanusest ja päevasest energiavajadusest keskmiselt 1 ml 1 kcal kohta. 2 Alates teisest eluaastast on lapse tervislik toidulaud oma mitmekülgsuse ja tasakaalustatuse poolest samasugune kui täiskasvanulgi. Erinevad on vaid päevased toidukogused. Üldine toiduvajadus sõltub eelkõige lapse vanusest, kuid ka soost, kehatüübist ja geneetikast. Toidupüramiidis on toidud jaotatud gruppidena neljale korrusele, lisaks püramiidi põhi ja tipuosa. Püramiidi põhjaks on liikumine kui tervisliku eluviisi lahutamatu osa. Kehtib reegel:

Toiduainete õpetus
thumbnail
10
docx

Tervislik toitumine

1.2Toitumine.................................................................................................. 7 4.1.3Hetkeseis.................................................................................................. 7 5Kokkuvõte............................................................................................................. 9 6KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Mis on tervislik toitumine? Tervislikult toitumine tähendab lihtsust toidu suhtes, et inimene ei söö rohkem ega vähem kui ta vajab ehk sööb tasakaalustatult. Süüa tuleb regulaarselt ning mõistlikult. Toitained ­ valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, kiudained, mineraalained jm, saab organism vajalikust toidust elutegevuseks. Toitaineid jagatakse organismi vajaduste järgi kaheks: Makro-ja mikrotoitained. Makrotoitained ehk põhitoitained on päevases ulatuses

Inimese toitumisõpetus



Lisainfo

toiduainete sobivus

Kommentaarid (1)

asrao profiilipilt
asrao: 6. peatükk raamatust

Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet.

Doktor Stanley S. Bass
20:19 31-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun