· Mungad tegelesid abivajajatega · Nii haiged kui ka abivajavad eakad pandi kõik kokku ühte ruumi 5. Millal ja mis sündmus maailmas pani aluse esimesele sotsiaaltöö liikumisele "Sõbralike külastajate liikumine"? · Aluse pani tööstusrevolutsioon. 1750- 1850.a. 6. Kuidas abistati 19. saj. Alguses vallavaeseid? · Vallavaesed olid valdade enda toita · Käidi külakorda · Perekondadesse hoolekande paigutamine 7. Hoolekanne EW ajal? · Võeti vastu hoolekande seadus · Kaotati pärisorjus · Perekonna nimede saamine 8. Kirjelda Hoolekande tööd Eesti NSV-s ? · Hoolekande sihtgrupiks olid Sõjaveteranid, nende elu parandamine, soodustuste andmine · Hoolekannet kontrollis riik · Liikumis ja vaimupuudega inimesed saadeti " silme alt ära" Lapseiga 1. Millisele rahvusvahelisele dokumendile tuginedes on koostatud Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus?
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639
· Mehed sisenevad hõivesse varem ja langevad hõivest välja paremas tööeas (50-54-aastaselt) seoses terviseprobleemide ja tööõnnetustega · Üle poole naistest töötab madalapalgalises tertsiaarsektoris Populaarsemad Mehed tegevusalad Töötlev tööstus Ehitus Veondus, laondus, side Hulgi- ja jaekaubandus Kinnisvara ja äritegevus Naised Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Avalik haldus Sooline palgalõhe · Naiste brutotunnipalk on meeste omast väiksem (Eestis 24%, EL-s -15%) · Sooline palgalõhe on tingitud vanusest, haridusest, tegevusalast, piirkonnast (2/3 palgaerinevustest on põhjendamatud) · Mehed teenivad kõigil haridustasemetel naistest rohkem · Kolmanda haridustasemega naine teenis 2003.a. Eestis 40% (EL-s 21%) vähem kui sama haridustasemega mees · Meeste palk on haridustasemega tihedamalt
ettenähtud hüvitiste andmist, isiku õigused ja kohustused sotsiaalkaitse sotsiaalkaitse kohandamisel, sotsiaalkaitse menetlused, sotsiaalkaitse rahastamise korraldamine. (3) Hüvitiste ning nende andmise tingimused ja kord sätestatakse seaduses. 3. Sotsiaalhoolekande seadus (2) – Käesolev seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid . 4. Sotsiaalhoolekanne vs sotsiaalkindlustus - Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärk on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne
1. Nimeta 1 sotsiaaltoo definitsioon.sotsiaaltoo eriala tegeleb sotsiaalsete muutustega,probleemide lahendamisega inimsuhetes ning inimeste joustamisega,suurendamaks nende heaolu. Toetudes käitumis- ja sotsiaalsete süsteemide teooriatele, sekkub sotsiaaltöö seal, kus toimub inimese ja teda ümbritseva keskonna vaheline interaktsioon. Sotsiaaltöös on põhjapaneva tähtsusega inimõigused ja sotsiaalne õiglus. 2. Millega sotsiaaltoo tegeleb (sots.too definitsioonist tulenevalt)?Heaolu on elukestev soorituse seisund, mis hõlmab füüsilisi, kognitiivseid ja sotsiaalsed-emotsionaalseid funktsioone ning mille tulemuseks on inimese kultuurilises kogukonnas oluliseks peetav produktiivne tegevus, rahuldustpakkuvad sotsiaalsed suhted ning võime ületada mõõdukaid psühhosotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme. Heaolul on ka subjektiivne dimensioon rahuolu mõistes, mida seostatakse oma potentsiaali teostamisega. 3. Millele sotsiaaltoo toetub?sotsiaaltoo toetub kaitumis- ja sotsisslsete su
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused.....................................................................................
Lapse normaalseks kasvu-kohaks peetakse perekonda ning sinna on traditsiooniliselt kuulunud nii laps kui ka tema vanemad. Olukord muutub, kui ükskõik mis põhjustel üks või mõlemad vanemad surevad ning lapsele kui teovõimetule isikule (s.o siis isik, kes mis tahes põhjustel ei suuda oma elulisi põhivajadusi ise rahuldada) on vaja kindlustada hooldus. Tänapäeval nimetame sellist hooldamist sotsiaalhoolekandeks, varasemal ajal on seda märgistanud ka termin ühiskondlik hoolekanne (Roosileht, lk 262) Alljärgnev peatükk annab ülevaate sotsiaalhoolekande arengust Eestis territooriumil. J. Kõre on leidnud, et Eesti tänapäeva hoolekande lähtekohti tuleb otsida: · Balti eraseadusest (1865), milles sisalduv perekonnaliikmete ülalpidamiskohustus on kehtinud poolteist sajandit; · 1816., 1819. aasta jj talurahvaseadustest ning 1866. aasta valla- kogukonnaseadusest, milles piiritleti maakogukonna ülesanded hoolekande
alkoholism ja narkomaania, kuritegevus. Sotisaalsete probleemide tekete põhjused on vaesus, abitus, hälbivus. 2. Sotsiaalpoliitika põhimõtted EW perioodil Pärast sõja lõppu keskendus riik hoolekande valdkonnas Vabadussõjast osavõtnute probleemide lahendamisele (invaliidistunud isikute ja langenute perekondade eest hoolitsemisele). Tsiviilisikute abistamine jäi varasemast enam ühiskonna madalama tasandi (kogukonna) ülesandeks. O Eesti hoolekanne tugines 1920ndate alguses suures osas välisabile. O 1922. a asutas Ameerika Punane Rist Tallinnas, Tartus ja Narvas arstlikke nõuandlaid ja ambulatooriume. Kõik need asutused anti hiljem üle kohalikele omavalitsustele. EW perioodil oli sotisaalpoliitika üsna sarnane kaasaja poliitikaga. SARNANE: Esmast hoolekande kohustust kandsid ja jäid kandma perekonnaliikmed. ERINEV: töövõimelisele isikule abi andmine laenuna, mitte toetusena. Kõigil abisaajatel oli töötamiskohustus
Kõik kommentaarid