Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaalhoolekanne (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sotsiaalhol?
  • Kuidas rahastatakse vanaduse töövõimetuse erinevad teenused ja toode?
  • Mis on sotsiaaltoetus?
  • Mille hoolekanne?
  • Mida maksab Kreekas ja Vana-Roomas?
  • Keskajal ja ristiusu Eestis?
  • Kuidas tegelesid enne 13-sajandit?
  • Mida seal tehti rahukohtud?
  • Millisest ajastust 40 Miks oli leidlapsi ENSV-s sotsiaaltöötajad?
  • Kui tänapäeval?
  • Millega hoolekande korraldust Eestis?

Lõik failist

  • Mis on sotsiaalhol.?
    Sotsiaalhoolekanne on Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem. (KOV, riik) Individuaalne, konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest rahalistest vahenditest
  • Millised on sotsiaalhol. liigid?
    Sotsiaalhoolekande liigid: a) sotsiaalkindlustus b)sotsiaalhoolekanne
  • Millised on sotsiaalhoolekan. ülesanded ühiskonnas?
    Sotsiaalhoolkande ülesanded ühiskonnas:1) inimõiguste järgimine
    2) isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest;
    3) abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad ;
    4) isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine.
    • Abi osutamine isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks,
    kõrvaldamiseks ja kergendamiseks.
    • Sotsiaalsete erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine.

  • Kuidas jaguneb sotsiaalhol. süsteem Eestis?
    Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
  • Kuidas rahastatakse hoolekandesüsteemi, nimeta erinevad rahastamise allikad.
    • Sotsiaalkindlustussüsteemi rahastatakse tööandja, töövõtja
    • sotsiaalhoolekannet riigipoolsete maksetega

  • Millised on hoolekandelise abi tagamise põhimõtted?
    Sotsiaalhoolekande põhimõteteks on: abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad.
    • Abi osutamisel lähtutakse inimese vajadustest ja seisundist
    • Koostöö tegemine inimesega, tema soovide arvestamine
    • Inimese kaasamine tema elu puudutavates küsimustes
    • Teenuse kohandamine konkreetse inimese vajadustele
    • Abi andmise meetmete eelistamine, mis toetavad inimese iseseisvat toimetulekut, töötamist ja õppimist ning vähendavad abivajadust pikemas perspektiivis
    • Institutsiooni paigutamisele kodus elamise toetamise võimaluste eelistamine

  • Kes ja millal määral vastutavad üksikisiku toimetuleku eest?
    Heaoluühiskonnas, seega ka heaoluriigis, on esikohal üksikisiku toimetulek , vajadused ja soovid, sotsiaalse võrdsuse loomine ja inimeste erinevate riskide eest kaitsmine, et tagada kõikidele võrdne võimalus eluga edukalt toime tulemiseks.
  • Millal on Eesti kodanikul õigus riigi abile?
    Eestis on kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.
  • Mis on sotsiaaltoetus ?
    Sotsiaaltoetus on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus
  • Mis on sotsiaalteenused?
    Sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus
  • Millised on sotsiaaltoetuste liigid Eestis?
    Eesti sotsiaaltoetuste liigid on: toimetulekutoetus , matusetoetus, peretoetus, sotsiaaltoetused puuetele inimestele, ohvriabi , riiklik hüvitis kuriteo ohvritele, lepitusmenetlus , represseeritud inimeste toetused, töötuttoetused, töötutele ja tööandjale suunatud toetuse,
  • Kuidas erineb sotsiaalhoolekanne sotsiaalkindlustusest?
    Sotsiaalkindlustus on riigi poolt antav garantii , millega teatud sotsiaalsete riskide (surm, toitjakaotus , vanadus, töövõimetus, lapse sünd) realiseerumise korral tagatakse täiendav sissetulek või sissetulekute jätkumine vähemalt tasemel, mis võimaldab inimväärset äraelamist.
    Hoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine.
  • Kuidas jagunevad sotsiaaltoetused ja –teenused?
    Sotsiaaltoetused ja – teenused jagunevad:
    • KOV
    • Riiklikud

  • Selgita , mille poolest erinevad teenused ja toode?
    Teenused – neid pakutakse. Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Philip Kotleri definitsioon on, et teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand.
    Tooted – materiaalsed, esemed, saab osta( proteesid ) ja omada. Toode võib olla tootmisel, töötlemisel või valmistamisel tekkinud füüsiline produkt , saadus või tulemus
  • Nimeta mõningaid probleeme, mus esinevadd teenuste osutamisel
    Probleemid, mis esinevad teenuste osutamisel:
    • Institutsioonidevaheline koostöö on nõrk, spetsialistide vastutus ja tööjaotus ebaselge;
    • Hoolekande meetmete efektiivsus sõltub suuresti teistest avalikest teenustest (nt haridusja tööturuteenused), mille efektiivsus on samuti madal;
    • Abi saajate motiveeritus oma olukorda parandada on vähene, sest parem toimetulek vähendaks toetusi ja soodustusi, sotsiaalne väljund ning ettevalmistus rehabilitatsiooniks pigem puuduvad;
    • Paljud teenusepakkujatest osutavad teenuseid projektipõhiselt, mis ei anna kindlustunnet teenuste ja organisatsioonide edasiarendamiseks.

  • Probleemid hoolekande valdkonnas kliendi seisukohast .
    • Riik ei taga kõigile elanikele rahvusvahelistes õigusaktides käsitletud õigusi ega täida võetud kohustusi. Kõigi isikute (eriti laste ja puuetega inimeste) elementaarsed põhivajadused ei ole täielikult rahuldatud;
    • Abivajajatel puudub subjektiivne õigus enamusele teenustest (sh rehabilitatsioonile);
    • Teenuste osutamise tase ning kättesaadavus on väga erinev, sõltudes iga kohaliku omavalitsuse suutlikkusest ja prioriteetidest eelarve planeerimisel;
    • Üleriigilised abi meetmed (sotsiaaltoetused, peretoetused ) ei taga inimväärset/minimaalset toimetulekut;
    • Abi meetmed valitakse lähtudes abi olemasolust, mitte kliendi vajadustest;
    • Laiem avalikkus suhtub sotsiaalabi saajatesse tõrjuvalt;

  • Mida tähendab mõiste sotsiaalsed sihtrühmad?
    Sotsiaalhoolekande seaduses on toimetulek defineeritud kui isiku või perekonna.
    Sihtrühmade väljaselgitamine tähendab elanikkonna nende osade kindlakstegemist, kellele
    hoolekande poliitika on suunatud – vaesed, haiged, puudega inimesed, ülalpeetavad lapsed või muud abivajajad.
  • Füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla
    Sotsiaalsed sihtrühmad ühiskonnas ei hõlma sugugi võrdset osa, kuid kõikide sihtrühmade ühiseks omaduseks on asjaolu, et inimese igapäevane toimetulek on mingi teguri tõttu häiritud ning seetõttu vajab ta sotsiaalteenuseid pakkuvate asutuste igapäevases töös suuremat tähelepanu.
  • Mis on toimetulekupiir ?
    Toimetulekupiir on summat, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul.
  • Mida kujutab endast toimetuleku toetus?
    Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus
  • Kes tegelevad hoolekande korraldamisega Eestis?
    1) Sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister , maavanemad ja kohalik omavalitsus.
    2) Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister ja maavanemad.
    3) Maavanem korraldab maakonnas riiklikku sotsiaalhoolekannet maavalitsuse vastava osakonna
    kaudu.
    4) Omavalitsuse sotsiaalhoolekannet korraldab valla- või linnavalitsus.
  • Kes on klient ? Nimeta mittevabatahtlikke kliente.
    Klient on inimesed, kellele pakume teenuseid. Mittevabatahtlik on meie poole suunatud teenustele ja kes teeb seda vastumeelselt. Üldiselt määratletakse inimesi sotsiaaltöö kliendina siis, kui nad suhtlevad sotsiaaltöötajaga.
  • Millal sai alguse hoolekanne?
    Hoolekande algus: Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond
  • Mida sätestas Hammurabi koodeks ?
    Hammurabi õiguskoodeksis 1750 a.e. Kr. nimetati vajalikuks tegevuseks, eriti leskede ja orbude osas, oli abistamisel sel ajal juures ülev halastuslik, armuandide või almuste andmise toon. Abi saajad olid kerjused, seltskonnast hüljatud alaväärtuslikud olevused, kelle abistamisest loodeti mingi tunnustuse saamist, mis abistajate suursugusust ühiskonnale kinnitaks.
  • Millised olid abisaajad ( sihtgrupid ) Egiptuses?
    Kerjused seltskonnast hüljatud, alaväärtustatud olevused
  • Kuidas oli korraldatud hoolekanne Vana-Kreekas ja Vana-Roomas?
    Vana- Kreeka ja – Rooma õitseaegadel kasutati abistamisliku tegevuse väljendamiseks sõna „caritas“, karitatiivsus. Üldiselt ei tõlgendatud selle nime all toimuvat halastuslikku tegevust nende puhul, kes ise oma asjadega toime ei tulnud ka niivõrd mitte afekti väljendamiseks väljaspool perekonda, vaid kui üldist hea tahte ehk „goodwilli“ ülesnäitamist teiste vastu.
  • Millal hakkas hoolekande korraldamisega tegelema kirik ?
    Hoolekande korraldamisega hakkas tegelema kirik keskajal ja ristiusu leviku ajal.
  • Kirjelda kiriklikku hoolekannet keskajal
    Kiriklik hoolekanne keskajal oli :
    Maksti kirikumaksu ( va kui hoolitesti vanainimese eest)
    Jõukaid põetasid vabatahlikud (nunnad)
  • Kuidas tegelesid hoolekande kloostrid ?
    Loodi kloostrite varjupaiku, seeke, hospidale pidalitõbistele, vigastele. Vanimateks neist peetakse seeke ehk vaestemaju, kus inimesed said tasuta toitu ja peavarju.
  • Mis on seek ?
    Seek on Eesti haigla eelkäija, seek – kiriku juures olev vaeste haigemaja.
    Seegid olid kohad, kus inimesed said peavarju ja tasuta toitu.
  • Millised olid tuntumad Seegid Eestis ja mida seal tehti?
    Pühavaimu seek Tallinnas aastast 1334, Jaani seek (Püha Johannese leprosoorium) aastast 1237 Tallinnas, seekidest said inimesed peavarju ja tasuta toitu.
  • Millal tekkisid haiglad ja kuidas oli meditsiiniabi korraldatud?
    Nakkushaigetega koos elasid neis ka kerjused, vigased, pimedad, kodutud ja vanadusnõdrad, samuti lapsed. *Puudus igasugune vahetegemine nakkushaigete ja praktiliselt tervete vahel, kõik elasid ühes ruumis. *Meditsiinilist teenindamist polnud, küll aga oli igaühes vaimulik
  • Mida sätestas kirikuseadus?
    Tegi vaeste toetamise rikaste kohuseks .
  • Millisest ajastust pärinevad esimesed andmed hoolekandelisest tegevusest Eestis?
    Esimesed andmed hoolekandelisest tegevusest Eestis pärinevad 13-14 sajandist ja on seotud ristiusu levikuga. (kloostrite varjupaigad, seegid, pidalitõbiste, süüfilisehaigete ja vigaste hospidalid)
  • Kuidas oli korraldatud hoolekanne Eestis enne 13-sajandit?
    Hõimu liikmed hoolitsesid üksteise eest ja erilist tähelepanu said vanad inimesed. Pereliikmed hoolitsesid vanade eest ja Tallinnas valitses selline kord, et kes hoolitses vanainimese eest, võis kirikumaksu maksmata jätta.
  • Mida märgab aasta 1237?
    Seekide ja leprosooriumide rajamine
  • Millal algas avatud rahukohtud?
    19. juunil 1925. aasta vastuvõetud hoolekanne sätestas. Kogu sotsiaal- ja tervishoiukorraldus hakkas toimuma hoolekandeseaduse, rahvatervise seaduse ja vastavate määruste alusel. Ministeeriumisse loodi riiklik hoolekandenõukogu, mis käsitles hoolekande üldisi vajadusi, põhimõtteid ja eesmärke ning vaatas läbi seaduseelnõud.
  • Mida sätestas 1925 aastal vastu võetud hoolekandeseadus?
    Maailmasõja järgselt lisandus veel uus grupp abivajajaid- sõjainvaliidid ning põgenikud ja orvud.
  • Millega tegelesid rahukohtud?
    Rahukohtud menetlevad kriminaal - ja mõningaid tsiviilasju. Kohtuasju arutab piirkonnakohtunik (rahukohus).
  • Miks oli leidlapsi esimeses Eesti Vabariigis rohkem kui tänapäeval?
    Esimeses Eesti Vabariigis oli leidlapsi rohkem kui tänapäeval, sest Esimene maailmasõda jättis Eestisse uusi abivajajaid- sõjainvaliide ja orbe.
  • Mida tähendab väljend „iga vald toitku oma vaesed!“?
    „ Iga vald toitku oma vaeseid“ tähendab, et 1866.ja 1877 aastal vastuvõetud vallaseadus ja linnaseadus- iga vald ja linn pidid ise oma vaeste eest hoolitsema
  • Mida tegi Joomarluse ja Auta Elust Pääsemise Selts?
    Seltsi eesmärgiks oli joodikute võõrutamine alkoholist nii evangeeliumi, töö kui täieliku karskuse läbi.
  • Milline asutus on Magdaleenium? Nende tegevuse põhimõtted.
    Asutus langenud naiste (prostituutide) jaoks 1887. aastast. Naised said sealt peavarju ja meeleparandust.
  • Kes vastutas hoolekande korraldamise eest ENSV -s?
    Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt muutus Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Nõukogude okupatsioon katkestas kõik senised seosed ja liitis Eesti Nõukogude Venemaa totalitaarse riiklussüsteemiga
  • Millised olid hoolekande sihtgrupid ENSV-s?
    ENSV hoolekande sihtgrupid olid: sõjainvaliidid(eelistatud) [keskendus hoolekandetöö personaalpensionäride, sõjainvaliidide ja sõjaveteranide aitamisele]
  • Millega tegelesid ENSV-s sotsiaaltöötajad?
    ENSV sotsiaaltöötajad tegelesid: 1950.a lõpetati proffesionaalsete sotsiaaltöötajate koolitamine – riigis kus pole sotsiaalprobleeme pole sotsiaaltöötajaid vaja ! NSVL -s puudus: sotsiaalsete probleemide uurimine ja nende teaduslik läbitöötamine.
    Sotsiaaltöötaja kui „ühiskonna arsti“ tööd tegid nõukogude ajal arstid, õpetajad, juristid, psühholoogid, lasteaednikud.
  • Kuidas muutus hoolekanne peale võimu vahetust (al 1940)?
    Hoolkanne peale 1940. aastat: eestlaste venestamine (peaeesmärk), sotsiaalsete probleemide eitamine, lastekaitse puudus, vanemate suur panus tööle.
  • Millised oli peamised probleemid hoolekandes ENSV-s ja miks?
    Jussi Simpura (1995) analüüsis nõukogude ajastu traditsioone Balti riikides, k.a. Eestis :
    • sotsiaalsete probleemide olemasolu eitamine
    • riigikesksus sotsiaaltöö korraldamisel,
    • töökoha ja ametiühingute roll soodustuste ja tunnustuse jagamisel

  • Kuidas erines laste hoolekanne sel perioodil praegusest laste hoolekandest?
    ENSVs laste hoolekanne erines praegustelaste hoolekandest selle poolest, et ENSVs puudus lastekaitse, propageeriti kollektiivset kasvatust, lõhuti suhe ema-laps,soodustused.
  • Millised soodustused/toetused olid ENSV-s laste hoolekande valdkonnas?
    ENSVs soodustused/toetused laste hoolekande valdkonnas:*Tööalased soodustused töötavale emadele;* Lapsepuhkus *Soositi vallasemasid*Soositi lasterikkaid peresid *Laste abirahad*Moraalne toetus*1944 määrus, millega kehtestati medalid:1)Emamedal- 5-7 last 2)Ema au- 8-9 last 3)Kangelasema- 10 ja rohkem last
  • Kirjelda puuetega inimeste hoolekannet ENSV-s?
    Puuetega inimeste hoolekanne ENSVs
    • 1987 a tekkisid vanurite, puuetega inimeste, haigete esimesed ühendused (invaühendus, reumaliit, vanurite liit jt)
    • Abistati sõjainvaliide

  • Milline oli kiriku roll hoolekandes al 1940? Milline on see tänapäeval?
    Hoolekandtööd hakkas kontrollima üksnes riik. Suurem rõhk oli pandud sotsiaalkindlustusele, väiksem hoolekandele. Raskete liikumis- ja vaimsete puuetega inimesed ning puuetega lapsed olid n-ö tabu ning enamasti saadeti nad silma alt ära suurtesse hooldekodudesse. Abivajaja probleemid jäid sageli kas teadmatuks või kaugeks. Abiandmine koju tuli tagasi alles 1980ndate algul, mil võeti tööle hooldusõed ja hakati abistama üksi elavaid vanureid
    • Tänases Eestis on kiriku roll hoolekandes vähemärgatav.
    • Antakse esmatasandi abi – kirikud ja kogudused vahendavad humanitaarabi (rohkem taasiseseisvumise algusaastail).
    • Kirikute/ koguduste juures ka supiköögid.

  • Milline on hoolekande hetkeseis Eestis?
  • Millised on nö „uued“ sihtgrupid hoolekandes?
    Eestis nö „uued“ sihtgrupid on kodutud, laste ja vanurite väärkohtlemine
  • Kirjelda kodutute hoolekande korraldust Eestis?
    Kodutute hoolekanne Eestis: Sotsaalhoolekandeseaduse alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus abistada kõiki abivajajaid, sealhulgas ka kodutuid, kes asuvad nende territooriumil. ( Omavalitsused ja ka teised hoolekandega tegelevad asutused abistavad meelsamini teisi sihtgruppe kui kodutuid). Kui 2005. Aastal oli kodutute hoolekandega tegelevaid asutusi kaksteist, siis tänase seisuga on neid vähem!!
  • Kuidas on korraldatud puuetega inimeste?
    Sotsiaalhoolekande seaduses lähtuvalt puuete inimeste hoolekanne Eestis.
    • Puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks valla- või linnavalitsus:
    • sobitab koostöös pädevate riigiorganitega töökohti ja loob rakenduskeskusi;
    • korraldab invatransporti;
    • tagab puuetega inimestele juurdepääsu üldkasutatavatesse hoonetesse;
    • määrab vajadusel tugiisiku või isikliku abistaja ;
    • korraldab eestkostet ning seab hoolduse.

  • Peamised probleemid eakate hoolekande valdkonnas tänases Eestis?
    Eakate hoolekanne probleemid tänapäevases Eestis: Elanikkonda vananemine ning keskmise eluea erinevus: naistel on see 75 ja meestel kõigest 65,7 aastat. Vähe asutusi, kõrged hinnad, vanadekodude elukohast kaugel. Rahvastiku vananemine eeldab täiendavaid investeeringuid tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osas
  • Kirjelda laste hoolekande korraldust Eestis?
    Laste hoolekande korraldus Eestis:
    Lastekaitse küsimustest on aktuaalsemateks koolikohustuse mittetäitmine, puudelaste rehabilitatsioon , nende integreerimine lasteaeda ja kooli.
  • Milline on olnud vabatahtliku tegevuse roll hoolekandes läbi aegade? Too näiteid
    Vabatahliku roll läbi aegade: positiivne; seegid – jõukade kodus põetamine
    Tänapäeval on palju organisatsioone, kes annavad inimestele võimaluse kogemusi saada vabatahtlikuna. Vabatahtlikud on ettevõtjad, kes aitavad muuta ühiskonda paremaks.
  • Sotsiaalhoolekanne #1 Sotsiaalhoolekanne #2 Sotsiaalhoolekanne #3 Sotsiaalhoolekanne #4 Sotsiaalhoolekanne #5
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 175 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tem Õppematerjali autor
    Sotsiaalhoolekanne. Küsimused ja vastused eksamiks. 1 kursus, sotsiaaltöö

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    odt

    Sotsiaaltöö eksami küsimused-vastused

    · Mungad tegelesid abivajajatega · Nii haiged kui ka abivajavad eakad pandi kõik kokku ühte ruumi 5. Millal ja mis sündmus maailmas pani aluse esimesele sotsiaaltöö liikumisele "Sõbralike külastajate liikumine"? · Aluse pani tööstusrevolutsioon. 1750- 1850.a. 6. Kuidas abistati 19. saj. Alguses vallavaeseid? · Vallavaesed olid valdade enda toita · Käidi külakorda · Perekondadesse hoolekande paigutamine 7. Hoolekanne EW ajal? · Võeti vastu hoolekande seadus · Kaotati pärisorjus · Perekonna nimede saamine 8. Kirjelda Hoolekande tööd Eesti NSV-s ? · Hoolekande sihtgrupiks olid Sõjaveteranid, nende elu parandamine, soodustuste andmine · Hoolekannet kontrollis riik · Liikumis ja vaimupuudega inimesed saadeti " silme alt ära" Lapseiga 1. Millisele rahvusvahelisele dokumendile tuginedes on koostatud Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus?

    Sotsioloogia
    thumbnail
    40
    docx

    EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE

    EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639

    Sotsioloogia
    thumbnail
    100
    ppt

    Sotsiaalpoliitika

    · Mehed sisenevad hõivesse varem ja langevad hõivest välja paremas tööeas (50-54-aastaselt) seoses terviseprobleemide ja tööõnnetustega · Üle poole naistest töötab madalapalgalises tertsiaarsektoris Populaarsemad Mehed tegevusalad Töötlev tööstus Ehitus Veondus, laondus, side Hulgi- ja jaekaubandus Kinnisvara ja äritegevus Naised Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Avalik haldus Sooline palgalõhe · Naiste brutotunnipalk on meeste omast väiksem (Eestis ­ 24%, EL-s -15%) · Sooline palgalõhe on tingitud vanusest, haridusest, tegevusalast, piirkonnast (2/3 palgaerinevustest on põhjendamatud) · Mehed teenivad kõigil haridustasemetel naistest rohkem · Kolmanda haridustasemega naine teenis 2003.a. Eestis 40% (EL-s ­ 21%) vähem kui sama haridustasemega mees · Meeste palk on haridustasemega tihedamalt

    Sotsioloogia
    thumbnail
    19
    odt

    Kval juhtimise küsimuste vastused

    ettenähtud hüvitiste andmist, isiku õigused ja kohustused sotsiaalkaitse sotsiaalkaitse kohandamisel, sotsiaalkaitse menetlused, sotsiaalkaitse rahastamise korraldamine. (3) Hüvitiste ning nende andmise tingimused ja kord sätestatakse seaduses. 3. Sotsiaalhoolekande seadus (2) – Käesolev seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid . 4. Sotsiaalhoolekanne vs sotsiaalkindlustus - Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärk on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne

    Akadeemiline enesejuhtimine
    thumbnail
    2
    doc

    Sotsiaaltöö

    1. Nimeta 1 sotsiaaltoo definitsioon.sotsiaaltoo eriala tegeleb sotsiaalsete muutustega,probleemide lahendamisega inimsuhetes ning inimeste joustamisega,suurendamaks nende heaolu. Toetudes käitumis- ja sotsiaalsete süsteemide teooriatele, sekkub sotsiaaltöö seal, kus toimub inimese ja teda ümbritseva keskonna vaheline interaktsioon. Sotsiaaltöös on põhjapaneva tähtsusega inimõigused ja sotsiaalne õiglus. 2. Millega sotsiaaltoo tegeleb (sots.too definitsioonist tulenevalt)?Heaolu on elukestev soorituse seisund, mis hõlmab füüsilisi, kognitiivseid ja sotsiaalsed-emotsionaalseid funktsioone ning mille tulemuseks on inimese kultuurilises kogukonnas oluliseks peetav produktiivne tegevus, rahuldustpakkuvad sotsiaalsed suhted ning võime ületada mõõdukaid psühhosotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme. Heaolul on ka subjektiivne dimensioon rahuolu mõistes, mida seostatakse oma potentsiaali teostamisega. 3. Millele sotsiaaltoo toetub?sotsiaaltoo toetub kaitumis- ja sotsisslsete su

    Sotsiaaltöö
    thumbnail
    12
    doc

    Laste hoolekanne Eestis

    Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja ­teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused.....................................................................................

    Halduskorraldus
    thumbnail
    15
    doc

    SOTSIAALHOOLEKANNE

    Lapse normaalseks kasvu-kohaks peetakse perekonda ning sinna on traditsiooniliselt kuulunud nii laps kui ka tema vanemad. Olukord muutub, kui ükskõik mis põhjustel üks või mõlemad vanemad surevad ning lapsele kui teovõimetule isikule (s.o siis isik, kes mis tahes põhjustel ei suuda oma elulisi põhivajadusi ise rahuldada) on vaja kindlustada hooldus. Tänapäeval nimetame sellist hooldamist sotsiaalhoolekandeks, varasemal ajal on seda märgistanud ka termin ühiskondlik hoolekanne (Roosileht, lk 262) Alljärgnev peatükk annab ülevaate sotsiaalhoolekande arengust Eestis territooriumil. J. Kõre on leidnud, et Eesti tänapäeva hoolekande lähtekohti tuleb otsida: · Balti eraseadusest (1865), milles sisalduv perekonnaliikmete ülalpidamiskohustus on kehtinud poolteist sajandit; · 1816., 1819. aasta jj talurahvaseadustest ning 1866. aasta valla- kogukonnaseadusest, milles piiritleti maakogukonna ülesanded hoolekande

    Sotsioloogia
    thumbnail
    9
    docx

    Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse

    alkoholism ja narkomaania, kuritegevus. Sotisaalsete probleemide tekete põhjused on vaesus, abitus, hälbivus. 2. Sotsiaalpoliitika põhimõtted EW perioodil Pärast sõja lõppu keskendus riik hoolekande valdkonnas Vabadussõjast osavõtnute probleemide lahendamisele (invaliidistunud isikute ja langenute perekondade eest hoolitsemisele). Tsiviilisikute abistamine jäi varasemast enam ühiskonna madalama tasandi (kogukonna) ülesandeks. O Eesti hoolekanne tugines 1920ndate alguses suures osas välisabile. O 1922. a asutas Ameerika Punane Rist Tallinnas, Tartus ja Narvas arstlikke nõuandlaid ja ambulatooriume. Kõik need asutused anti hiljem üle kohalikele omavalitsustele. EW perioodil oli sotisaalpoliitika üsna sarnane kaasaja poliitikaga. SARNANE: Esmast hoolekande kohustust kandsid ja jäid kandma perekonnaliikmed. ERINEV: töövõimelisele isikule abi andmine laenuna, mitte toetusena. Kõigil abisaajatel oli töötamiskohustus

    Sissejuhatus sotsiaaltöösse




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun