50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olgert13
Õppematerjali autor
2012/2013 LAEVAEHITUS Loengute teemad ja eksamiküsimused . MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseä
vigastatud laeva ujuvuse ja püstuvuse alalhoidmisele ja võimalikule taastamisele , aga samuti laeva viimisele seisukorda , mis tagaks laeva käigu , juhitavuse ja otstarvekohase kasutamise. Kõige esimene ja oluline samm on võitlus vee sisevooluga ning üksnes erandjuhtudel toimub see teiste uppumatuse eest rakendavate meetmetega samaaegselt. Vee sissevoolu tõkestamisega lõppeb uppumatuse eest võitlemise eesimene etall , mille lõpils peab laev saavutama teatud stabiilse asendi ja püstuvuse. Seejuures võib osutada , et laeva algpüstuvus on väike aga isegi negatiivne , asendit aga iseloomustavad suur kreen ning trimm ning v2ike minimaalse vabaparda kõrgus või isegi teki vettesukeldumine. nendel juhtudel tuleb selleks , et tagada sõidu jätkamise ohutus ning laeva sihtotstarbeline kasutamine , rakendada meetmeid laeva püstuvuse taastamiseks.
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14.
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile
Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. MAAGIVEOLAEVAD Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Kui maaki veetakse tavalise laevaga, paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingutab laeva konstruktsiooni. Maak on tavaliselt ,,ühesunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed maagiveolaevad ehitatud nii, et
HIROSHIMA KATASTROOF Piia Pohlak SISSEJUHATUS Teise maailmasõja ajal töötati saladuskatte all välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. § Hiroshimale tuumapommi heitnud lennuk kandis nime Enola Gay § Tuumapomm kandis nime "Little Boy" (väike poiss) § 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level § Linnakohale aatompommi viinud lennukit juhtis Paul Warfield Tibbets § Ta suri 2007. aastal, olles 92 aastane Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TUUMAPOMMIST § 3,3 meetrit pik
suurõnnetustest. 1. kohal on suur merereostus Läänemeres Hädaolukord- > 10t naftat meres Küsimus pole, kas see juhtub, vaid millal juhtub Eestit enimmõjutanud reostused 1993.a. Sõitis tanker Kihnu Kopli poolsaare lähistel karile, lekkis 82t masuuti; 1997.a. Õnnetus õppelaevaga Arsamas Süsta tn sadamas, lekkis 34t masuuti; 2000. aasta septembris, kui Muugal seisnud naftatankerist Alambra voolas vette ligi 300 tonni toornaftat; 2006.a. Jaanuaris saastas seni tabamata laev Nõva randu; 2006.a. Kevadel uppus Vaindloo saare lähedal kaubalaev Runner 4, mille tanke seejärel tühjendati 8 kuud, merre sattus siiski enamus kütusest; 31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t); 30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni. 2007. aastal Eesti vetes 99 merereostuse juhtumit. Neist paarkümmend tuvastati vaatlus- lendude käigus ning viiskümmend avastati satelliitpiltidelt. Kõige enam reostusi esineb Loode-Eesti saarte
Norra Kuningriik Magnus Lehiste Norra lipp Norra vapp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Fourth level Second level Fifth level Third level Fourth level Fifth level Norra asetus kaardil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Norra hümn Kuu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid