Kasvatamine. Korra loomine ja hoidmine klassis (Distsipliin klassis) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Distsipliin koolis, õpetaja kui klassi juht ja suunaja

Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht  Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juhtimine on laiem mõiste, haarates protseduure, planeeritud harjutusi ja õpetaja

Pedagoogika

42

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

ja elukestvat õppijat, kes oma töö edendamise nimel teeb koostööd kolleegide ja teiste partneritega Soome Üliõpilase arenguetapid:  varajane idealism  ellujäämine  raskuste tunnistamine – Mingisuguste asjadega tulen toime  platoole jõudmine  edasiminek – jõuab üks osa üliõpilastest Ootused noore õpetaja kutsealasele kompetentsusele (T. Goodi järgi, 1996) 1. aasta  Õpetaja kui ... ... töö korraldaja klassis ...õppematerjali esitaja – sõnavara peab olema õpilastele arusaadav ...diskussiooni juht – hoida teemat, mis teile oluline ...õpitulemuste hindaja 2. aasta   Õpetaja kui... ... ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega – vaja teha rühmatöösid ...iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja ...sidepidaja vanematega ...õpilaste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule kaasaaitaja – räägin, mida tohib teha ja mida ei

Pedagoogika

29

doc

Kasvatustöö-ja probleemid konspekt

Kindlad ja selged reeglid (Burden, 1995; Rogers, 1994) · Klassi reeglid peavad tulenema kooli reeglitest ja olema nendega kooskõlas. · Reeglid tuleks töötada välja lastega koos. · Reeglid peaksid olema positiivse sisuga ja tõlgitud need reeglite ,,keelde." · Reegleid peab olema vähe. · Lastele tuleks selgitada tasu, mida nad saavad kui reegleid järgivad kui ka reeglite rikkumise tagajärgi. Õigesti organiseeritud tööruum: o klassis peaks olema liikumisruumi o õppematerjalid peaksid olema kättesaadavad o lapsed peavad istudes nägema õpetajat Distsipliiniprobleemide põhjused: 1. Arengulised erinevused. 2. Kasvatusviisid - järsud muutused või see et kogetakse erinevaid kasvatusviise. Kasvatusviiside muutus või erinevus. 3. Distsipliinis kasutatakse liiga palju karistuskontrolli, liiga palju keelatakse (ei tohi, ei või jne). Lapsel ei ole oskusi

Kasvatustöö ja probleemid

19

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

· Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas vähemalt üks kindel mudel, mille järgi tund toimub. · Edasiminek- õpetajal on paar erinevat varianti, kuidas ta oskab tundi läbi viia. Ootused noore õpeaja kutsealasele kompetentsusele. T.Goodi(1996) järgi 1.aasta Õpetaja kui... · töö korraldaja klassis · õppematerjali esitaja · klassidiskussiooni juht · õpitulemuste hindaja 2.aasta Õpetaja kui... · ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega · iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja · sidepidaja vanematega · õpilaste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule kaasaaitaja 3.aasta Õpetaja kui... · kolleeg · teadmiste kaaslooja · juht · õpilaste enesereflektsioonivõime õhutaja ja arendaja

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

“. Märkus Mis tahes kodune toetus põhilistele korralduslikele oskustele ja igapäevase vastutuse rakenda- 1. Haim Ginott (1922-1973) oli psühholoogiaprofessor (New York Graduate School), kes tegi palju selleks, misele koolis on „piiratud“. Klassis kallutab ta end tooliga tahapoole, tühi pilk silmis – ta vaatab et töötada välja distsiplineerimismudel, mis propageeriks väärikat, lugupidavat ja samaväärset suhtlust aknast välja (ehk ka osalise vabaduse poole?). Tema tähelepanu ei suuda haarata ülesande oma õpilastega. Tema rõhuasetused õpetajapoolse juhtimise positiivsele mõjule on alati olnud suureks nõudeid matemaatikatunnis. On tema kolmas tund selle õpetajaga. innustuseks ja toeks minu õpetaja- ja mentoriteel

Psühholoogia

38

pdf

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

Kasvamise kui nähtuse tunnusjooned (Wilenius): Kasvamine on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasvamine ei ole võimalik ilma keskkonnast saadava materiaalse ja vaimse toetuseta. Kasvamine toimub aeglaselt ja seetõttu jaotatakse arenguperioodideks. Kasvamine on mitmetahuline ­ füüsiline, vaimne jne. Kasvamise käigus saab inimese oma kasvuprotsessi vähehaaval teadlikuks. Millal on inimene kasvatatav? Kuna kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvatamine jõudmaks teatavale iseseisma toimetuleku saavutamine elus, siis peaks kasvatusega olema teatud kasvatusiga ­ täiskasvanud küpsuseni jõudmine ­ iseseiva toimetuleku saavutamine oma iseseisvas elus. Kasvatuse põhifunktsiooniks on toetada kasvandiku iseseisava enesesuunamiseni ona tegevuses käitumises = kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi.

Kasvatustöö ja probleemid

11

doc

Distsipliin

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS..................................

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

19

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

4. Esitada õpilastele regulaarselt küsimusi õppimise aktiveerimiseks ja veendumiseks, et eelnevast materjalist on enne järgneva juurde asumist aru saadud. 5. Lõpetada esitus põhiseisukohtade ülevaatega. 6. Loengu järel jätkata küsimuste või ülesannetega , mis aitavad õpilastel kinnistada materjali nende endi mõistete struktuuri. Loengu edukust mõjutavad põhifaktorid 1.Lektori entusiasm avaldub huvis aine vastu ja esituses, soodustades sellega õppimiseks soodsa õhkkonna loomist klassis. 2. Suur mõju on ka lektori kommunikatsioonioskustest- sobiv loengutempo, lektori kehakeel., edastatava informatsiooni selgus. Loengulise esituse tõhusust aitavad suurendada demonstratsioonkatsed ja näitvahendid. Viimaste õpetuslik efekt on suurem, kui õpetaja tutvustab õpilastele kõvahäälselt nende sooritamisega kaasnevat arutlust. Kooperatiivsete õppemeetodite üldiseloomustus. Kooperatiivsed õppemeetodid rajanevad õpetaja ja õpilaste või ka õpilaste omavahelisel koostööl

Pedagoogiline psuhholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)