hästi mõõta - Mõned on paremad ajas ja mõned on paremad ruumis Kognitiivse süsteemi mudeli parameetrid: - Meelde ei saa jääda rohkem kui… (see mis on nägemisväljast kaugemal nt) - Järeldusi saab teha ja kuid see ei pruugi olla eriti spetsiifiline ega täiuslik töötlus - Aeglaselt liikuvaid ühikuid avastatakse aeglasemalt ja kiiremaid kiiremini - Klassikalised kognitiivsed eksperimendid - Oluliste avastuste tegemise vanus tõuseb - Kuulsaks saavad üldised ja valed asjad - Varem esmaavastajad, nüüd ’teise laine’ arengajad Tajumise piirangud Ajalised ja ruumilised vastastoimed väljenduvad nii laboris kui väljaspool. Tajusüsteem töötab psühholoogiliste ja füsioloogiliste piirangute tingimustes ja küllalt sageli on mõistlik neid piiranguid tunda. Töötab ainult selle ulatuses millega oleme kohastunud. Nt
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon)
tegevustes osalemise käigus omandatud, siis viiakse tegevusi läbi automaatselt ja kiiresti jääb rohkem aega uue, ootamatu informatsiooni tähelepanemiseks · Stsenaariumid sisaldavad esemeid ja inimesi, tegevusi (osad kohustuslikud, teised mitte) ja eesmärki Restorani stsenaarium · Tavaliselt meenutatakse tegevusi sellises järjekorras, nagu need reaalselt toimuvad · Meenutatakse tegevusi üldiselt, mitte konkreetset restoraniskäiku Mõtlemise areng lapsel Jean Piaget (1896 1980) · Arenguastmete teooria, mis on oluliselt mõjutanud hilisemaid käsitlusi lapse mõtlemise arengust · Inimese vaimset arengut saab kirjeldada assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu Piaget' arenguteooria põhimõisted · Assimilatsioon sarnastumine, inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat
söömine jne · Mäluoperatsioonid o Salvestamine ehk kodeerimine- meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud Heaks salvestamiseks on tähtis luua laialdased ja mitmekesised seosed mälus juba olemasolevaga Tähtis roll kordamisel Lühimällu salvestamisel annab hea tulemuse mehhaaniline ehk mõtestamata kordamine Pikaajalisse mällu salvestamisel on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud õppimine ja kordamine Materjali objektiivne ja subjektiivne organiseerimine · Objektiivne- õpitav materjal väliselt selgelt süstematiseeritud
pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm 2. Toomälu piirangud avalduvad ka siis, kui laps peab korraga tegelema mitme tegevusega. Verbaalse info töötlemise bloki maht suureneb esimestes klassides alltoodud pohjustel. 1. Tõuseb mäluprotsesside toimumise kiirus. 2. Vanematel lastel on teadmisi rohkem ning need on selgemalt struktureeritud kui noorematel lastel. 3. Paremad ja struktureeritumad teadmised tõstavad protsesside kiirust. Pikaajaline mälu. Pikaajalises mälus hoitakse infot (teadmisi, väärtusi, hoiakuid, oskusi jms) pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikulttähtis ja tähenduslik. Suures osas on mälu tähenduse konserveerimine, struktureerimineja überstruktureerimine. Meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine. Meeldejätmiseksnimetatakse protsessi, mille kaigus uus materjal salvestatakse pikaajalisse mällu.
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu
12-17 aastaselt jõulise kasvuspurdi, see võimendab ihasid. Prefrontaalne kõrteks- ei jõua järgi limbilasele süsteemile, mille ülesanne on ihasid kontrollida ning tagasi hoida. Seetõttu ongi teismelistel oma impulsse raskem vaos hoida ning kontrollida. Olulised arengu verstapostid teismeeas: 10-11 aastaselt näeb ennast oma pere lapsena 12-19 peab täiskasvanuks hakkama saama 19-20 peavad hakkama saama ise Teismeeas arenevad kognitiivsed oskused. Peavad mõtlema ja ise otsuseid vastu võtma. Läbi riskeerimise võtmise avastavad inimesed ennast ning nendega kasvataksegi. Riskivõtmise vajaduse toetamine. Peavad õppima meeskonnas töötama nt sport, rühmatööd, kunst. Kognitiivne e tunnetusprotsesside areng Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmas vastu infot, mõtestab seda, salvestab mällu ning kasutab hiljem. Esimestes klassides on lapse tunnetusprotsesside areng kiirem. Tunnetusprotsessid on: 1. Taju 2
agressiooni ja hilisemat antisotsiaalset käitumist. "Varased alustajad" on need, kes on agressiivsed ning häirivad alg- ja põhikoolis ning sageli sel ajal eakaaslaste poolt tõrjutud, kuid keskkoolis suhtlevad endasarnastega ning moodustavad põhilised antisotsiaalsed eakaaslaste grupid. Nad panevad toime väärtegusid 10-12-aastaselt ning suure tõenäosusega teevad seda korduvalt. "Hilised alustajad" on need, kelle areng on normaalsem, kuid kellel esineb mõnda aega agressiivseid ja antisotsiaalseid käitumisviise, kui nad on noorukiajal kaasatud antisotsiaalsete eakaaslaste gruppide riskivatesse käitumisviisidesse. Nad panevad toime väärtegusid ainult 15. eluaasta kandis ning paari aasta pärast loobuvad osalemisest hälbinud eakaaslaste grupis. Ruble ja Brooks-Gunn leidsid 120 esimest menstruatsiooni kogenut tüdrukut käsitlenud uurimuses, et esimene
Kõik kommentaarid