Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisele materjalile?
Vasakule Paremale
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #1 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #2 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #3 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #4 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #5 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #6 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #7 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #8 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #9 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #10 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #11 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #12 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #13 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #14 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #15 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #16 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #17 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #18 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #19 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #20 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #21 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #22 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #23 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #24 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #25 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #26 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #27 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #28 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #29 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #30 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #31 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #32 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #33 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #34 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #35 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #36 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #37 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #38 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #39 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #40 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #41 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #42 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #43 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #44 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #45 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #46 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #47 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #48 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #49 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #50 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #51 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #52 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #53 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #54 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #55 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #56 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #57 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #58 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #59 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #60 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #61 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #62 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #63 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #64 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #65 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #66 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #67 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #68 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #69 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #70 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #71 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #72 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #73 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #74
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 74 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kalvik91 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse.

Ehitusmaterjalid
thumbnail
34
docx

EHITUSMATERJALID

Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass ­ on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus ­ Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus ­ Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi

Ehitusviimistlus
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb

Ehitusmaterjalid
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1

Ehitus
thumbnail
50
docx

Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. -Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta .Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). 2. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele (SURVETUGEVUS,TÕMBETUGEVUS,PAINDETUGEVUS) Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus.

Ehitusmaterjalid
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,

Ehitusmaterjalid
thumbnail
27
pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15

Ehitusmaterjalid
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg 9)Aurutihedus-mtrjli omadus endast auru läbi lasta. Mõõdetakse grammides. 2.Ehitusmaterjalide termilised omadused 1)Külmakindlus-mtrjli omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta. 2)Soojajuhtivus-mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. 3)Soojamahtuvus-mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada. Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi

Ehitus materjalid ja...




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun